Erinevus lehekülje "Miguel I" redaktsioonide vahel

Lisatud 1184 baiti ,  8 aasta eest
resümee puudub
'''Miguel I''' ([[26. oktoober]] [[1802]] [[Lissabon]] – [[14. november]] [[1866]] [[Karlshöhe loss]], [[Baieri kuningriik|Baieri]]) oli [[Portugali kuningas]] aastatel [[1828]]–[[1834]]. Kuningana olid tema hüüdnimedeks "Absolutist" ([[portugali keel]]es ''o Absolutista'') ja "Traditsionalist" (portugali ''o Tradicionalista'').
 
Ta oli kuningas [[João VI]] ja kuninganna [[Carlota Joaquina]] seitsmes laps ja kolmas poeg. Osaluse tõttu [[1824]]. aasta [[aprillirevolutsioon]]is oli ta sunnitud eksiili minema ning pöördus Portugali tagasi 1828. aastal oma vennatütre ja kihlatu [[Maria II]] regendina. Regendivalitsuse ajal haaras ta ise trooni, sest kuningriigi pärilusseaduste kohaselt oli tema vend [[Pedro I (Brasiilia)|Pedro]] [[Brasiilia]] troonile asudes kaotanud õiguseenda Portugalija troonileoma ningjäreltulijate seeõiguse laienesPortugali ka tema järeltulijateletroonile. See muutuspaleepööre tõi riigis kaasa ulatuslikud tagakiusamised, mille tulemusel vahistati, tapeti ja pagendati arvukalt inimesi. Vastuolud kulmineerusid niinimetatud [[miguelistide sõjad|miguelistide sõdadega]] Migueli toetavate autokraatsete [[absolutism|absolutistide]] ja tema venda toetavate progressiivsete [[konstitutsiooniline monarhia|konstitutsionalistide]] vahel. Sõjad lõppesid Migueli pooldajate kaotusega, 1834. aastal oli ta sunnitud troonist loobuma ja lahkuma välismaale, kus ta elas viimased 32 aastast oma elust.
 
==Biograafia==
 
===Varased eluaastad===
[[Dom]] Miguel Maria do Patrocínio João Carlos Francisco de Assis Xavier de Paula Pedro de Alcântara António Rafael Gabriel Joaquim José Gonzaga Evaristo<ref>Serrão, Joaquim Veríssimo. ''História de Portugal: O terceiro liberalismo (1851–1890).'' Lisboa, Editorial Verbo, 1977, p. 371.</ref><ref>Silva, Francisco Ribeiro da. ''Estudios em homenagem a Luís António de Oliveira Ramos.'' Porto, Universidade do Porto, 2004, p. 532.</ref> sündis [[Queluzi palee]]s kuningas [[João VI]] ja kuninganna [[Carlota Joaquina]] kolmanda pojana. MõnedTeisalt allikadon oletavadoletatud, et Miguel sündis tegelikult kuninganna Carlota Joaquina abieluvälisest suhtest. Tema isaks on pakutud üht kuninganna armukestest, Marialva markiid [[Pedro José Joaquim Vito de Meneses Coutinho]]t.<ref>MacAulay, Neill. ''Dom Pedro: The Struggle for Liberty in Brazil and Portugal, 1798-1834.'' Duke University Press, 1986, p. 54.</ref> Mõned kuningas João VI lähedalseisvad allikadisikud kinnitasid sel ajal, et kuninga ja kuninganna vahel ei olnud seksuaalsuhteid olnud juba kaks ja pool aastat enne Migueli sündi.<ref>Edmundo, Luiz. ''A Corte de D. João no Rio de Janeiro.'' Rio de Janeiro, Imprensa Nacional, 1939, p. 239.</ref> Sel ajal olid kuningas ja kuninganna tõsises abielutülis – sellega kaasnesid mitmed vastastikused vandenõud ning nad kohtusid omavahel ainult üksikutel ametlikel üritustel.
 
Hoolimata kuulujuttudest pidasid nii kuningas, kuninganna, teised pereliikmed, õukond ja kirik Migueli alati kuninga pojaks. Teooriatele temast kui abieluvälisest lapsest võisid oma kirjutistega aluse panna liberaalsed autorid, kes soovisid alandada kuningannat ning õõnestada Migueli ja tema järeltulijate nõudeid Portugali troonile.
[[1807]]. aastal suundus 5-aastane Miguel koos ülejäänud kuningliku perekonnaga [[Brasiilia]]sse, et põgeneda [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] raames aset leidnud prantslaste sissetungi eest Portugali.<ref name = Cheke22 /> Ta pöördus koos ema ja isaga tagasi [[1821]]. aastal, tema vanem vend Pedro jäi aga isa asevalitsejana Brasiiliasse.
 
Väike Miguel oli üleannetu laps, kellele meeldis ringi liikuda miniatuurses kindrali vormis. 16-aastasena nähti teda kihutamas hobusel [[Mata dos Carvalhos]]e piirkonnas, ratsapiitsaga möödujatel kübaraid peast lüües. Kõige meelsamini veetis ta aega india päritolu või segavereliste talusulaste seltskonnas.<ref>Cheke, Marcus. ''Carlota Joaquina, Queen of Portugal.'' London, Sidgewick & Jackson, 1969, p. 40–41.</ref> Üldiselt olid kuningannaKuninganna ja õukond olid Migueli ära hellitanud., Samutikuid ta oli taka loomu poolest väga mõjutatavvastuvõtlik teiste inimeste pooltmõjutustele. [[Palmela hertsog]] [[Pedro de Sousa Holstein]] kirjeldas teda kui "head inimest heade inimeste seas ja halvas seltskonnas teistest veel halvemat"<ref name = Cheke120>Cheke, Marcus. ''Carlota Joaquina, Queen of Portugal.'' London, Sidgewick & Jackson, 1969, p. 120–121.</ref>.
 
===Revolutsioon===
Miguel oli veendunud konservatiiv ning ta imetles [[Austria]] peaministrit [[Klemens Wenzel Lothar von Metternich]]i, kes pidas 1820. aastate liberaalseid revolutsioone ebarealistlikeks ja ajalooliselt enneolematuteks:
 
{{tsitaat|Rahvas, kes ei oska lugeda ega kirjutada, kelle viimaseks sõnaks on pistoda – seeeks onole see tõesti sobiv materjal konstitutsiooniliste põhimõtete rakendamiseks! ... Inglise põhiseadus on sajandeid kestnud töö tulemus ... Ei ole olemas mingit universaalset põhiseaduse retsepti.<ref>The Britannica Guide to Political and Social Movements That Changed the Modern World, 2010, p. 104</ref>}}
 
Miguel oli 20-aastane kui ta astus esimest korda vastu [[1820]]. aasta [[Portugali liberaalne revolutsioon|liberaalse revolutsiooni]] tulemusel loodud konstitutsioonilistele institutsioonidele. SedaTema mässu on nähtudpeetud ka osanaüheks osaks kuninganna laiemast strateegiast.<ref name = Cheke120 /> Prints Miguelist sai [[27. mai]]l [[1823]] [[Vila Franca de Xira]]s vallandunud vasturevolutsiooni juht.<ref name = Fernandes13>Fernandes, Paulo Jorge; Menses, Filipe Ribeiro de; Baioâ, Manuel. [http://www.brown.edu/Departments/Portuguese_Brazilian_Studies/ejph/html/issue1/pdf/fernandes.pdf The Political History of Nineteenth Century Portugal.] – ''e-Journal of Portuguese History'', Vol. 1, No. 1, Summer 2003, p. 13.</ref> Selle päeva hommikul liitus Miguel Vila Francas brigaadikindral Ferreira Sampaio, hilisema Santa Mónica vikondi juhitud 23. jalaväerügemendiga ja teatas oma toetusest [[absolutism|absoluutsele monarhiale]]. EsimeseEsimeses asjanajärjekorras kutsus ta endaga liituma kindral Pamplunat, hilisemat Subserra markiid. Kindral, kes ei olnud [[Portugali põhiseadus (1822)|liberaalsest põhiseadusest]] vaimustuses, vastas printsi üleskutsele jaatavalt. Viie päevaga olidkoondusid kõik vasturevolutsioonilised jõud koondunud Migueli juhtimise alla.<ref name = Cheke120 /> Kuninganna toetusel tegutsev Dom Miguel läks isegi nii kaugele, et nõudis kuninga tagasiastumist, sest kuningas João VI püüdis vaatamata Vila Franca absolutistide kasvavale toetusele jääda ustavaks 1822. aasta põhiseadusele, mille toetuseks ta oli andnud parlamendile vande.<ref>Russell, William. ''[http://books.google.ca/books?id=bl1HAAAAYAAJ&pg=PR28&dq=miguel+of+portugal&hl=en&ei=NyKPTMiPKMKBswa1xZmEDA&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=6&ved=0CEMQ6AEwBQ#v=onepage&q=miguel%20of%20portugal&f=false The History of Modern Europe: of the Roman Empire; and a View of the Progress of Society, from the Peace of Paris in 1763, In a Series of Letters from a Nobleman to His Son. Volume 4]'' London, Longman, Brown & Co., 1842, p. 669.</ref>
 
Prints Miguel ja kuninganna olid huvitatud parlamentaarse süsteemi likvideerimisest. Neid innustas absoluutse monarhia taaskehtestamine [[Hispaania]]s, kus [[Püha Liit]] ja [[Prantsusmaa]] armee olid aidanud purustada kohalikke liberaalseid jõudusid. Nii kihutasid nad ka Portugalis eri fraktsioone teineteise vastu üles ning pidasid välismaiste reaktsiooniliste jõududega läbirääkimisi Portugali liberaalse parlamendi võimult sürjutamiseks. Kindral Pampluna jäi siiski kuningale ustavaks. Ta kinnitas, et ei astu eales kuninga vastu ning kutsus ka printsi üles oma isa korraldustele alluma. Lõpuks suundus kuningas ise Vila Francasse, kus nii tema poeg kui ka mässulised väeüksused talle truudust vandusid. Samas ei jätnud kuningas kasutamata võimalust tühistada [[Portugali põhiseadus (1822)|1822. aasta põhiseadus]] ja Cortes laiali saata. Paljud liberaalid põgenesid seejärel välismaale. Kuigi Miguel pöördus Lissaboni tagasi võidukana, oli kuningas suutnud säilitada oma võimutäiuse ega alistunud tema poega toetanud äärmuslikele reaktsioonilistele jõududele, kellele oleks meelepärane olnud tema troonist loobumine Migueli kasuks.
 
{{pooleli}}
1148

muudatust