Ferdi Sannamees: erinevus redaktsioonide vahel

1918–1919 õppis [[Konrad Mäe maaliateljee]]s ja 1919–1924 [[Pallas (kunstikool)|"Pallases"]] [[maal]]i, [[graafika]]t ja skulptuuri. Lõpetas1920. koosaastal [[Eduardläks Wiiralt]]iSannamees üle skulptuuriateljeesse, [[Nataliemida Mei]]juhatas andekas skulptor ja võimekas õpetaja [[KunoAnton VeeberStarkopf]]iga Pallase esimese lennu. [[1923]]. aasta koolivaheajalsuveks sõitis käista koos [[Anton Starkopf]]iga õpetajaga [[Dresden]]isisse, kuset täiendastutvuda teiste maade kunstiga.<ref name="Paas, 1961" /> Eriliselt paelusid teda antiikkunsti väljapanekud. Dresdenis avanes talle võimalus täiendada end Dresdeni Akadeemia professor kujur K. Albikeri juures.<ref name="Paas, 1961" /> Albikeri ateljees töötades omandas noor skulptor kipsivalamise tehnika, tänu millele sai temast 1923. aasta sügisel Pallase kipsivalmise õpetaja, kuigi ta ise oli veel kuni 1924. aasta kevadeni skulptuuriateljee õpilane.<ref name="Paas, 1961" /> Sannamees lõpetas Pallase esimese lennu koos [[Eduard Wiiralt]]i, [[Natalie Mei]] ja [[Kuno Veeber]]iga.

Oli [[1923]]–[[1925]] Pallases kipsivaluõpetaja. 1925. aastal kolis Tallinna, kus sai [[Jaan KoortiKoort]]i järglasena skulptuuriklassi juhataja koha [[Riigi Kunsttööstuskool]]is. Tegi seda tööd 1928. aasta kevadsemestri lõpuni, pärast mida läks aastaks [[Pariis]]i ennast täiendama. SealtTa naasteskülastas asussealseid töölemuuseumi vabakunstnikunaja galeriisid ning huvitus eriti maailmakuulsa skulptori [[Auguste Rodin]]i loomingust. 1929. naases Sannamees kodumaale ning teenis elatist vabakunstnikuna kuni 1932. aastal sõitisavanes võimalus taaskord Pariisi sõita, seekord peaaegu kaheks aastaks. Esines seal 1933. aastal Pariisi [[Sügissalong]]i näitusel.

[[II maailmasõda|II maailmasõja]] veetis Ferdi Sannamees evakueerituna nõukogude tagalasse [[Tšuvaššia]]sse, kus töötas Tšuvašši riikliku teatri juures.<ref name="Adamson-Eric, 1945" /> 1942. aastal koondati Eestissetagalas naasnunaviibivad töötasskulptorid ([[EKA|TallinnaGaribaldi TarbekunstiPommer]], Instituudi[[Enn Roos]], taastamis-[[Aleksander Kaasik]]) Moskvasse, kus neist moodustati Ferdi jaSannamehege rekonstrueerimisperioodileesotsas selleskulptorite direktorinabrigaad.<ref name="Adamson-EricPaas, 19451961" /> Juhtis samaaegseltKunstnikele katehti vastasutatudülesandeks [[Jüriöö ülestõus]]u 600. aastapäevale pühendatud kunstinäituse korraldamine 1943. aastal Moskvas.<ref name="Paas, 1961" /> 1943. aastal sai Sannamehest Eesti KunstnikeNSV Liitteeneline kunstitegelane ning 1946. aastal autasustati teda [[Tööpunalipu orden]]uiga.<ref name="Paas, 1961" />

Sannamees on loonud ühe eesti tähendusrikkamatest Vabadussõja monumentidest "[[Reaali Poiss|Reaali Poisi]]" ent ka pärast kommunistlikku pööret 1940. aastal suutis ta säilitada oma positsiooni ühe suurima eesti skulptorina.<ref name="Kivimäe, 2011" /> [[Eesti Kunstimuuseum]]i hoidlais on säilinud silmapaistvate Nõukogude tegelaste portreid ja sõja-aastail [[Moskva]]s loodud ideoloogilisi kompositsioone.<ref name="Kivimäe, 2011" /> [[1942]]. aastal loodud üleelusuurune neljafiguuriline Isamaasõjateemaline kompositsioon „Kodu kaitsmine” või samal aastal valminud „Eesti naispartisan” teenivad oma rõhutatud eetosega sovetlikku ideoloogiat, ent on oma meisterliku teostuse ja hingestatud naisenägudega kunstiteostena samaväärsed 1920.-1930. aastail loodud parima loominguga.<ref name="Kivimäe, 2011" /> Sannamees oli koos [[Garibaldi Pommer]]iPommeri ja [[August Vomm]]iga Tartu [[Lenin]]i monumendi autor<ref>L.Välbe "Vabariigi kunstnikke. Ferdi Sannamees" 1955 </ref>.

Kujutanud kunstnikke, näitlejaid, muusikuid ja eriti õnnestunult kirjanikke. Suure soojusega modelleeris Sannamees laste päid ja figuure. <ref>[http://digikogu.ekm.ee/ekm/search/oid-13316/?searchtype=simple&searchtext=sannamees&offset=19 Lapse pea, 1932, keraamika, EKM S 1569]</ref> Naisaktidest võib pidada kõige õnnestunumaks teost "Ahastus". Materjalidest eelistas [[pronks]]i, kasutas ka [[graniit]]i, [[puit]]u, [[marmor]]it ja keraamilisi materjale.

Lisaks skulptuurile valmis Ferdi Sannamehel kogu loomeaja kestel plastilist vormi rõhutavaid akti- ja portreejoonistusi. Ta on ka kujundanud ajakirjade ning raamatute kaasi. Pallases perioodil katsetas tulevane skulptor Sannamees [[linoollõige|linoollõike]] ja [[kuivnõel]]aga. 1920. aastal andis ta välja 10 lehest koosneva linoollõigete mapi "Tartu suvel 1920".

<ref name="Kivimäe, 2011">Juta Kivimäe, [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=13129:mehe-pilk-teisele-soole-&catid=6:kunst&Itemid=10&issue=3364 Mehe pilk teisele soole ] – [[Sirp]], 07.10.2011 </ref>}}