Mutt (perekond): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
26. rida:
Muttide välimus on kogu sugukonna jaoks tüüpiline. Keha on keskmiselt 9–18 cm, saba 1,5–3,4 cm pikk. Neil on väga lühike [[kael]] ja pikk [[koon]], mille otsas on londike. Viimast toetab eraldi [[luu]] ''os praenasale'', mis lõpeb palja plaadikesega. Jäsemed on oluliselt lühenenud ja kohastunud kaevuvaks eluviisiks. Muttidel on labidakujuliselt laienenud ja [[küünis]]tega esikäpad, tihedalt [[karv]]adega kaetud [[saba]], tavaliselt [[nahk|nahaga]] kaetud [[silm]]ad ja võimsad [[rangluu]]d<ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 7. kd., lk. 59</ref>. [[Kõrvalest]]ad puuduvad<ref name="Loomade elu"/>.
[[Karvastik]] on tihe ja sametjas, ühtlase pikkuse ja tihedusega<ref name="Loomade elu"/>. Karvastik on tavaliselt [[must]], harvem tume[[hall (värvus)|hall]]. Veel harvem kohtab heledaid või täpilisi isendeid. Muttidel on hinnaline [[karusnahk]], mille peamine puudus on see, et ta on väike. [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] karusnahavarumises olid mutinahad umbes kuuendal kohal, aga [[Venemaa Euroopa-osa]] keskoblastites ja [[Uuralid|Uuralites]] järjekindlalt esikohal<ref>"Loomade elu", 7. kd., lk. 60</ref>.
Emastel muttidel on [[rudiment]]aarseid meessoo tunnuseid, näiteks [[Cowperi nääre|Cowperi näärmed]] ehk bulbouretraalnäärmed ja kahehõlmaline [[prostata]]. On väljendatud arvamust, et emased mutid on [[hermafrodiit]]sed, mis aga ei vasta nähtavasti tõele, sest pole täheldatud, et mutid oleksid isaste abita järglasi saanud.
| |||