Mitmed keskprotsessori (CPU) mudelid omavad oma vahemälu selleks, et minimeerida ligipääsu põhimälule ([[RAMmuutmälu]]), mis on aeglasem kui registrid. Vahemälu võib anda olulise jõudluse kasvu, juhul kui RAM-i [[taktsagedus]] on oluliselt väiksem keskprotsessori CPU taktsagedusest. Vahemälu taktsagedus ei ole tavaliselt palju väiksem kui CPU.
Virtuaalse adresseerimise toega protsessoritesse on sageli lisatud väike kiirelt tegutsev aadresside translatsiooni puhver (inglise [[TLB]]). Selle kiirus on oluline, kuna teda vajatakse igal mälusse pöördumisel.
99. rida:
On olemas kaks peamist vahemälu üleskirjutamise poliitikat – ''write-through cache'' ja ''write-back cache'':
# write-through -– üleskirjutamine toimub vahetult põhimällu (ja dubleeritakse vahemällu), st. üleskirjutus ei ole puhverdatud;
# write-back -– andmete üleskirjutamine toimub vahemällu. Kirjutamine põhimällu tehakse hiljem (väljatõrjumise või aja möödumise järel), rühmitades ühes operatsioonis mitu üleskirjutuse operatsiooni kõrvalasuvatesse pesikutesse. Write-back’i töötlemise tehnoloogia teeb mõneks ajaks andmed põhimälus ebaolulisteks, keskprotsessori jaoks need ebaolulisused ei ole märgatavad, kuid enne teise juhtiva mälusüsteemi siini poole pöördumist ([[DMA controller]], sinihaldur-[[PCI]] siini seadmed) tuleb vahemälu salvestada mällu sunniviisiliselt. Kui kasutada write-back’i mitmeprotsessilises süsteemis, siis erinevate keskprotsessorite vahemälud peavad olema kooskõlastatud (või peavad protsessorid kasutama sama vahemälu).
=== Veebilehtede puhverdamine ===
110. rida:
=== Töötulemuste puhverdamine ===
Paljud programmid kirjutavad ükskõik kuhu vahepealsed ja abistavad töötulemused (ajutised, esialgsed), et mitte otsida neid iga kord, kui neid vajatakse. See kiirendab tööd, kuid nõuab lisamälu (põhimälu [[RAMmuutmälu]] või [[optiline andmekandja]]). Sellise puhverdamise näiteks on andmebaaside indekseerimine.
