Redaktsioon: 5. aprill 2013, kell 18:43 redigeeri Addbot (arutelu \| kaastöö) 47 247 muudatust P Robot: muudetud 9 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. mai 2013, kell 20:37 redigeeri eemalda Avjoska (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 91 591 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
4. rida: Et arvuti oleks kasulik, peab tal olema failide salvestamise ja lugemise võimalus ja see võimalus peab olema nii mugav kui ka taskukohane. [[Apple II]] arvutite alguses suutsid nad saavutada ainult selle, et see oli taskukohane. Arvutitele sisseehitatud kassetiport oli tollel ajal tehnika viimane sõna (aastal 1977). Enne DOS 3.1 väljatulekut pidid [[Apple]]´i kasutajad failisalvestuseks kasutama helikasette (nagu [[Atari]] mängukonsoolidel), aga see viis oli väga aeglane, ebamugav ja mitte eriti usaldusväärne, mis sest et kasseti kasutamine polnud eriti kallis. Seetõttu oligi operatsioonisüsteeme esimestel Apple II arvutitel väga ebamugav kasutada. Midagi paremat pidi kiiresti leidma. '''Apple DOS''' oli mõeldud [[Apple II]] seeria arvutitele, mida tehti ~~1978-1983~~1978–1983. Apple DOS-il on 3 põhilist väljalaset: [[DOS 3.1]], [[DOS 3.2]] ja [[DOS 3.3]]. Kõigile neile järgnes ka versioon, kus oli vigu parandatud. DOS 3.2 oli ainuke, mille väljalase sai oma versiooninumbri, milleks oli DOS 3.2.1. Kõige rohkem tuntud ja kõige laialdasemalt kasutatud oli DOS 3.3. Apple DOS kirjutati põhiliselt [[Steve Wozniaki]], [[Randy Wigginton]] ja [[Paul Laughtoni]] poolt. Ametlik dokumentatsioon Apple DOS kohta avaldati alles versiooni 3.2 kohta. == Ajalugu == 11. rida: '''Apple DOS 3.1''' tuli välja 1978. aasta juunis. See oli esimene disketipõhine operatsioonisüsteem, mis oli Apple´i arvutile tehtud. Hiljem lisandusid sellele ka versioonid, kus oli vigu parandatud. Kui seda esimest korda tutvustati, oli tal kaasas väga vähe dokumentatsiooni. Kuna disketiseadmete nõudlus oli nii suur, tegid Apple insenerid palju tööd, et nõudlust rahuldada ja seetõttu polnud neil aega korralikku kasutusjuhendit teha ja sellepärast said nad palju kaebusi.<ref name="apple2history.org">http://apple2history.org/history/ah14/#01</ref> '''Apple DOS 3.2''' tuli välja 1979, et kajastada suuri muutusi arvuti käivitumismeetoditele, mis oli Apple II järglasele -– [[Apple II Plus]]´ile sisse ehitatud. Originaalse [[Integer BASIC]] asemel oli nüüd uuem [[Applesoft II]]. Uuel tarkvaral oli ka automaatkäivitus, mis otsis automaatselt disketi kontrolleri ja käivitas süsteemi ning teenis endale sellega nime "Autostart ROM".<ref name="apple2history.org"/> '''Apple DOS 3.3''' tuli välja 1980. See parandas mitmeid funktsioone, mis olid olemas versioonil 3.2 ja samuti kaasnesid sellega suured salvestusruumi tõusud. Originaalis olid disketid disainitud nii, et nad suudaksid lugeda ja kirjutada 35 rada 13 sektoril. Iga sektor oli 256 baiti ja disketi suurus oli 113,75kB ja kuna iga disketi kolmel esimesel rajal oli [[DOS]] ja kataloog võttis enda alla lisaks veel ühe raja, oli kasutajale vaba kõigest 100,75kB salvestusruumi. Steve Wozniak aga leidis viisi, kuidas Apple´i diskettide mahtu suurendada. Ta muutis natuke kodeerimismeetodit, mida kasutati ja tulemuseks oli 16 võimalikku sektorit disketi kohta. See tähendas, et diskettide suurus oli nüüd 140kB (124kB, kui 4 rada DOS´i ja kataloogi jaoks maha arvata). Märkimisväärne asi selle uuenduse juures oli, et disketiseadet ei pidanud muutma, muutma pidi ainult ROM programmi [[Disk II]] kontrolleri kaardil. Versioon 3.3-ga oli kaasas ka kõvasti suurem kasutajajuhend.<ref>http://apple2history.org/history/ah15/#01</ref> 47. rida: Apple II´l oli võimalus uurida iga laienduskohta (alustas kohast 7 ja liikus alla 1 poole), et leida laienduskaardi ROM, millel on laadimiskood ja automaatselt see käivitada. Laienduskaardi ROM laadimiskood üritas käivituda kohast 1 kontrolleril liigutades oma lugemis/kirjutamis "käe" rajale 0 ja üritas lugeda 256 baiti tolle raja sektorilt 0. (Kui loetavat disketti pole saadaval, keerleb seade niikaua, kuni loetav diskett sisestati). Sektor 0 sisaldas endas väikest programmi, mis ütles arvutle, kuidas lugeda sektoreid ~~0-9~~0–9 rajal 0 (lugedes uuesti ka sektori 0) Programm sektoritel ~~1-9~~1–9 rajal 0 laadis rajad 1 ja 2, mis sisaldas endas DOS´i. "Süsteemiisanda" disketil on ka kood, mis pani DOS´i nii kõrgele mällu, kui võimalik. Kui DOS oli mällu laetud, siis üritas ta laadida ja käivitada programmi, mis oli kirjas DOS´i koodis. See oli tavaliselt BASIC keeleprogramm nimega "HELLO", aga DOS´i sai muuta, et ta käivitaks mõne muu programmi. Parempoole kandiline sulg (]) andis kasutajale teada, et Applesoft BASIC´u programm laadis ja suurem-kui sümbol (>) andis teada, et Integer BASIC´u programm laadis. Kui kõik eelnev oli tehtud, hakkas laadima esimene programm. 64. rida: Apple II ja DOS hakkasid ära vajuma pärast 1980-dat aastat, kui Apple keskendus [[Apple III]] arvutile ja [[SOS]] operatsioonisüsteemile. Kui Apple III hüljati firma poolt, tuli välja veel 2 Apple DOS versioon, mis olid mõlemad numbriga 3.3, sest nad olid kõigest veaparandused. Apple DOS suutis lugeda ainult 5.25-tolliseid diskette, mis olid Disk II seadmes, kuid ei suutnud lugeda muid asju nagu kõvakettad, virtuaalsed [[~~RAM~~muutmälu]] seadmed ja 3.5-tollised disketid. DOS oli tehtud nii, et ühe seadme jaoks oli saadaval kõigest 400kB ja see oli üks peamisi põhjuseid, miks Apple DOS´i hülgas 1983-l aastal. Apple DOS asemele tuli nüüd [[ProDOS]] ProDOS suutis lugeda 5.25-tolliseid diskette, kuid sinna lisandusid veel uued formaadid. ProDOS oli sobiv seadmete, mis olid kuni 32MB, see tähendas, et temaga sai kasutada 3.5-tolliseid diskette ja kõvakettaid. Kõik arvutid Apple II Plus´ist edasi suudavad jooksutada nii DOS 3.3 kui ka ProDOS´i, kuigi Apple II Plus nõuab eraldi "Language Card" ([[eesti]] "Keelekaart") mälulaiendit, et ProDOS´i kasutada. ProDOS võimaldas ka kopeerida faile Apple DOS diskettidelt.

Apple DOS: erinevus redaktsioonide vahel