Botswana: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Oun~etwiki (arutelu | kaastöö)
43. rida:
==Ajalugu==
 
19. sajandil puhkes sõjategevus Botswana tsvanade ja [[ndebele]] hõimu vahel, kes tungisid kirdest Botswana territooriumile. Pinged eskaleerusid ka ida poolt[[Transvaal]]iast tulevate hollandi[[buurid]]ega asunikegaidas. Peale seda, kui tsvanade juhid Khama III, Bathoen ja Sebele pöördusid abipalvega Briti valitsuse poole, võttis viimane "Betšuaanamaa" 31. märtsil 1885 enda kaitse alla . <ref>{{cite web|title=Botswana History|url=http://www.lonelyplanet.com/botswana/history|publisher=Lonely Planet|accessdate=14-10-2012}}</ref> Põhjapoolsest territooriumist sai tänapäeva Botswana, lõunapoolsed alad kuuluvad nüüd Lõuna-Aafrika alla. Enamik [[tsvana keel]]t rääkivaid inimesi elab tänapäeval Lõuna-Aafrikas.
 
1964. aasta juunis kiitis Suurbritannia heaks ettepaneku demokraatliku isevalitseva Botswana asutamiseks. Valitsus kolis 1965. aastal [[Mafikeng]]i linnast Lõuna-Aafrika põhja provintsis värskelt asutatud [[Gaborone]]sse, mis asub Botswana piiri lähedal. 1965. aasta põhiseadus viis esimeste üldvalimiste ja iseseisvumiseni 30. septembril 1966. Vabadusliikumise juht [[Seretse Khama]] valiti esimeseks presidendiks. Tema valiti tagasi kaks korda. 1984 valiti presidendiks asepresidendina ametis olnud [[Quett Masire]]. Ka tema valiti ametisse tagasi kaks korda. Masire lahkus ametist 1998, tema järglaseks sai [[Festus Mogae]], kes valiti tagasi 2004. aastal. Presidendi ametikoht läks 2008. aastal üle [[Ian Khama]]le (esimese presidendi pojale), kes oli Mogae ajal asepresident ning varem töötas Botswana armee ülemana.