Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 1 bait ,  6 aasta eest
P
resümee puudub
== Tänapäevane mitmekesisus ==
 
Üksikud erandid välja arvata, on [[Kopenhaagen]]i keelelise domineerimise täielikkuse tõttu 1960–1980ndatel aastatel taani keele praegust kõnelejaskonda hinnatud ehk üheks homogeniseerunumaks omasuuruste seas maailmas.<ref name="Siiner2012">Siiner, Maarja (2012). Towards a more flexible language policy: a comparative analysis of language policy design in Denmark and Estonia., Tartu ülikool, Tartu: Tartu University Press, lk 168–169</ref> Kui ka enne 1960. aastat peeti ka pealinna kõnelemisviisi prestiižeimaksprestiižseimaks, siis varasem vahetegemine nõnda pealinna "hea" ja "kombeka" vs murrete "halva" ja "lohaka" kõnelemisviisi vahel ei avaldanud keelelisele mitmekesisusele suurt mõju. 1960ndatest aastatest hakati aga juba televiisori vahendusel rääkima "kohasest" ja "kohatust" kõnelemisest, mis tasalülitas keelelise mitmekesisuse peaaegu täielikult ning murdetunnusteks jäi peamiselt [[prosoodia]].<ref>Kristiansen, Tore. 1990. Udtalenormering i skolen. Skitse af en ideologisk bastion. Copenhagen: Gyldendal</ref> Sellest hoolimata levis pealinna prestiižsuse läbi kaks eristatavat kõnevormi – riigitaani keel (''rigsdansk'') ja Kopenhaageni keel (''københavnsk''), mida on nende erineva sotsiaalmajandusliku päritolu tõttu nimetatud vastavalt ka kõrg-Kopenhaageni keeleks ja madal-Kopenhaageni keeleks vastavalt nende algse kõnelejaskonna ühiskondlikule positsioonile.<ref name="Siiner2012" />
 
Tänapäeva noorte seas õpitakse riigitaani keel selgeks enamasti koolis ja Kopenhaageni keel enamasti avaliku meedia vahendusel<ref>Kristiansen, Tore. 2001. “Two Standards: One for the Media and One for the School”. In Kristiansen, Tore (ed.). 2001: 9–24</ref>, mistõttu on keelevariandid omandanud ka teatud stereotüübid. Nõnda tunnetatakse riigitaani keele kõnelejaid kui "harituid", "sihikindlaid" ja "hoolsaid", samas kui Kopenhaageni keel assotseerub "laheda", "moodsa" ja "enesekindlaga". <ref>Kristiansen, Tore. 2009. The macro-level social meanings of late-modern Danish accents. Acta Linguistica Hafniensia 41: 167–192.</ref> Sedamoodi on riigitaani keelega seotud teadvustatud prestiiž, s.t. kui otse eelistustest küsitakse hinnatakse teda kõrgemalt, Kopenhaageni keelega aga varjatud prestiiž, s.t. vabalt rääkides eelistatakse seda vormi.<ref>Kristiansen, T , Clausen, TB & Havgaard, M 2002, ' Sprogholdninger hos unge i Nakskov ' Danske Talesprog , no. 3, pp. 17–70</ref> Valdava varjatud maine tõttu on hinnatud ühiskeelt tulevikus just Kopenhaageni keele poole liikuvana.<ref>Tore Kristiansen (2003a): Language attitudes and language politics in Denmark. International Journal of the Sociology of Language 159 (Special Issue: The Sociolinguistics of Danish): 57–71.</ref> Pealinna keeleline mõju püsib aga siiani üleüldine ja teiste keskuste panused ühiskeelte muutusesse on minimaalsed. <ref>Tore Kristiansen (2003b): The youth and the gatekeepers: reproduction and change in language norm and variation. Jannis K. Androutsopoulos and Alexandra Georgakopoulou (eds) Discourse Constructions of Youth Identities. Amsterdam/Philadelphia: Benjamins: 279–302.</ref> Tänapäeva keelelist mitmekesisust ilmestavad viimasel ajal ka multietnolektsed taani keele variandid, mis on immigrantide kakskeelsetes keskkondades välja kujunemas.<ref>Quist, Pia 2008 Sociolinguistic approaches to multiethnolect: Language variety and stylistic practice. International Journal of Bilingualism 12: 43–61</ref>
459

muudatust