Redaktsioon: 12. september 2006, kell 18:05 redigeeri Akra (arutelu \| kaastöö) 12 510 muudatust →‎Haridus ja ühistegevus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 12. september 2006, kell 18:36 redigeeri eemalda Akra (arutelu \| kaastöö) 12 510 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
19. rida: '''Udria''' küla asub [[Vaivara vald\|Vaivara vallas]], [[Ida-Viru maakond\|Ida-Viru maakonnas]]. Kaugus maakonnakeskusest [[Jõhvi]]st on 30 kilomeetrit. Vaivara vallmajast [[Sinimäe]]l 4 km. Külas elas 2005 aasta andmete järgi 29 inimest. Udria küla piirneb põhjas Narva lahega, idas [[Meriküla]] ja [[Laagna]] küladega, lõunas [[Hiiemetsa]] ja [[Hundinurga]] küladega, läänes [[Pimestiku]] külaga. Udria küla piiridesse kuulusid varem ka [[Hanelo karjamõis]]a maad. Peale [[Meriküla dessant\|Meriküla dessandi]] mälestusmärgi püstitamist nõukogude ajal muudeti külade piire nii et see ala koos kolme majapidamisega viidi Meriküla küla alla. === Loodus === Udria küla maa-ala on väga vana inimeste elupaik, seda kinnitavad küla maadel asuvad neli kivikalmet esimesest aastatuhandest, ühte nendest nimetatakse [[Papikivik]]uks ja tänaseks kadunud asum [[Mummussaare]] (nüüd [[Pimestiku]] küla osa) põldudelt leitud unikaalne nn Vaivara pronkskirves. Rahvapärimused räägivad röövlikoopast ehk Jänesekoopast Udria oja ürgorus, mis oli [[Viikingid\|viiking]]ite peatuspaigaks, räägitakse ka [[ruunid\|ruunikivist]] koopa lähedal jõekaldas. Udria oja kutsutakse ka hiiejõeks kuna jõe kaldal oli püha [[hiis]]. Essi talu põldudel on ka vana loomajälgede ja lohkudega [[ohvrikivi]]. Udria oja [[ürgorg]] ja rannikuala on [[Natura 2000]] raames kuulutatud [[maastikukaisteala]]ks .▼ Udria jõe [[ürgorg]] ja rannikuala on [[Natura 2000]] raames kuulutatud [[maastikukaisteala]]ks. Küla piiridesse jääb [[Udria juga]], [[Udria kivikülv]] [[Põhja-Eesti pank\|Põhja-Eesti panga]] kaks paljandit[[Udria pank]] [[Udria savikallas]]. Essi talu põldudel on ka vana loomajälgede ja lohkudega [[ohvrikivi]]. ===Pärimused === Rahvapärimused räägivad röövlikoopast ehk Jänesekoopast Udria oja ürgorus, mis oli [[Viikingid\|viiking]]ite peatuspaigaks, räägitakse ka [[ruunid\|ruunikivist]] koopa lähedal jõekaldas. Udria jõge kutsutakse ka hiiejõeks kuna jõe kaldal oli püha [[hiis]]. === Ajalugu === Udria küla mainitakse kirjalikes allikates esmakordselt aastal [[1241]]. aastal [[Taani hindamisraamat]]us nime all ''Ydrigas'', kus on küla suuruseks märgitud 3 adramaad. Udria küla on tuntud ka järgmiste nimekujudega: ''Utria'', ''Uttria'', ''Udrias''. ▲Udria küla maa-ala on väga vana inimeste elupaik, seda kinnitavad küla maadel asuvad neli kivikalmet esimesest aastatuhandest, ühte nendest nimetatakse [[Papikivik]]uks ja tänaseks kadunud asum [[Mummussaare]] (nüüd [[Pimestiku]] küla osa) põldudelt leitud unikaalne nn Vaivara pronkskirves. Rahvapärimused räägivad röövlikoopast ehk Jänesekoopast Udria oja ürgorus, mis oli [[Viikingid\|viiking]]ite peatuspaigaks, räägitakse ka [[ruunid\|ruunikivist]] koopa lähedal jõekaldas. Udria oja kutsutakse ka hiiejõeks kuna jõe kaldal oli püha [[hiis]]. Essi talu põldudel on ka vana loomajälgede ja lohkudega [[ohvrikivi]]. Udria oja [[ürgorg]] ja rannikuala on [[Natura 2000]] raames kuulutatud [[maastikukaisteala]]ks . 17. sajandist on Udria ojal teada vesiveski, mis lammutati 1900. aastal Kotšnevi lossi pargi laiendamise käigus. Veski kohal on ojal juga ning siia tehti pargi laiendamise käigus jalutussild. Lossi peahoone hävis [[Esimene maailmasõda\|Esimese maailmasõja]] käigus. Loss ja maad vahetasid omaniku Monte Carlo [[kasiino]]s. 47. rida ⟶ 53. rida: Kooli asutamisaeg külas ei ole täpselt teada, kuid on teada, et aastal 1836 õppis koolis 36 õpilast. Õpetajaks oli Samueli Mart-Harri. 1856 alustas õpetajatööd Mihkel Lipp ja 1871 Georg Kena, Kaarel Veltbach oli koolõpetajaks alates 1874. ja Aleksander Heinmann oli õpetaja 1883. aastast. 1887. aastast õpetas koolis Aleksander Steinmann. 1881 õppis koolis 25 õpilast, 1885 26 ja 1887 28 õpilast. 1889 ehitati Udriasse uus ruumikas koolimaja, kuna vana maja jäi väikseks. Uues majas asus õpetama Johanneas Thalberg. 1894-1907 õpetas koolis omakülamees August Veltbach. Vana koolihoonet kasutati valla vaestemajaks. [[Eesti Töörahva Kommuun]]i valitsemise ajal hõivasid kooli punasõdurid. Koolimajas hoiti palju küla ja kooli puudutavaid ajaloodokumente, kuid palju neist hävis sellel ajal, kuna punasõdurid kütsid nendega ahju. Kõige suurem oli Udria kool aastatel 1923/1924, kus koolis õppis 80 õpilast. 13. oktoobril 1943 võtis koolimaja oma kasutusse saksa sõjavägi. Õpetöö (17 õpilast) jätkus õpetaja Charlotte Johannese korteris, kes jäigi kooli viimaseks õpetajaks. Koolimaja hävis 1944. aasta kevadel. === ~~Ühistegevus~~Kultuur === Udrias tegutses ''Udria Näite, Muusika ja Kirjanduse selts "OLEW" '', mille põhikiri registreeriti 30. detsembril 1922. 1924. aastal ehitati külla ühistöö korras rahvamaja, milles oli alaline lava, saalis oli 200 istekohta. Seltsimaja kuulus Udria NMKS "Olew". Ehituse üks eestvedaja oli Aleksander Rautso. Seltsimaja hävis 1944. aastal. 57. rida ⟶ 63. rida: Udria seltsimajas oli [[Peetri vald\|Peetri valla]] keskraamatukogu (moodustatud 1925) osakond. Oma raamatuid andis raamatukogule kasutada ka "Olew". === Ühistegevus === Udria Vabatahtlik tuletõrjeühing asutati 9.detsembril 1932. Pritsikuur oli olemas juba enne. Ühingusse kuulus 64 liiget. Pritsimajas hoiti mitut käsipumpa ja ühte vankrile paigaldatud suurt pumpa, voolikuid ja muid kustusvahendeid. [[11. detsembril]] [[1935]] asutati [[Udria Veeühisus]]. Juhatusse valiti Ado Rautso, Nikolai Tuube ja Eduard Bergfelt. Veeühisuse ülesandeks oli Udria peakraavi ja harukraavide kaevamine ning korrashoid liigvee ärajuhtimiseks. Korraldati erinevaid kursusi rahva teadmiste ja oskuste parandamiseks.

Udria: erinevus redaktsioonide vahel