Armukadedus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 10 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2008}}
'''Armukadedus''' ehk '''kiivus''' on kellegi [[tundmus]] kellegi pärast, kui kardedakse teda kaotada. Inimene võib olla armukade põhjusel, et ei usalda oma lähedast inimest. Armukadedad võivad olla ka näiteks mitu ühe pere [[lemmikloom]]a üksteise peale, sest mõlemad tahavad endale rohkem tähelepanu. Samamoodi võib olla [[õde]]de-[[vend]]ade vahel – kõik tahavad olla [[vanem]]ate tähelepanu keskpunktis. Vahel võib armukadedus olla haiglane, põhjuseta.
==Normaalne armukadedus==
Normaalne armukadedus on üks toimiva suhte alustaladest. See väljendub ühe partneri huvis teise partneri toimetamiste vastu ning muretsemises, kas kõik on korras ning kuidas saaks suhet veelgi parandada. Normaalne armukadedus muutub ebanormaalseks, kui seda on liiga vähe (partner ei tunne enam üldse huvi oma kaaslase tegemiste vastu) või seda on liiga palju. Täpseid piire, ega mõõdetavaid suurusi ei ole aga paika pandud ning eksperdid vaidlevad tänapäevani selle üle, et millal saab normaalsest olukorrast ebanormaalne. Ekstreemsemad olukorrad, kus armukadedus on liiga suur, võivad lõppeda [[Depressioon|depressiooniga]], vägivallaga ja isegi surmaga.<ref name="REF1">Raj Persaud. (2007). The Mind: A User`s Guide. Bantam Press.||| Vaimne Tervis. (2009). Tõlge eesti keelde Tiia Rinne. AS Pakett. 136-137. </ref>
 
{{toimeta}}
==Ebanormaalne armukadedus==
'''Armukadedus''' ehk '''kiivus''' on inimeste [[tundmus]], ka seisund kellegi (ja või) millegi suhtes. Armukadedus on mitmetahuline nähtus, mida on raske mõisteliselt defineerida. Inimene võib olla armukade oma lähedase inimese peale põhjusel, et ei usalda teda ja/või kardab teda kaotada, jagada jne. Armukadedust ehk kiivust ja vajadust vanemate (laste armastuse objekt) tähelepanu keskpunktis olla, võivad tunda [[õed|õde]] ja [[vennad|vend]] aga ka poolõed ja –vennad. Inimesed räägivad armukadedusest ka näiteks ühe pere mitme [[lemmikloom]]a puhul, sest mõlemad tahavad endale rohkem tähelepanu võita.
 
==Armukadedus igapäevaselt==
Normaalne armukadedus loetakse tavakeeles toimiva paarisuhte alustalade hulka. See väljendub ühe partneri huvis teise partneri, kui kaaslase toimetamiste vastu ning muretsemises, kas kõik on korras ning kuidas saaks suhet veelgi parandada. Normaalne armukadedus on muutumas ebanormaalseks, kui seda on liiga vähe (partner ei tunne enam üldse huvi oma kaaslase tegemiste vastu) või seda on liiga palju.
 
==Armukadedus psühhiaatrias==
Vahel võib armutunne muutuda ka ühepoolselt ehk vastastikuselt, kadeduseks ja olla haiglane, põhjuseta, vägivaldne ja koguni ohtlik.<ref>Lundy Bancroft</ref>
Normaalne armukadedus on üks toimiva suhte alustaladest. See väljendub ühe partneri huvis teise partneri toimetamiste vastu ning muretsemises, kas kõik on korras ning kuidas saaks suhet veelgi parandada. Normaalne armukadedus muutub ebanormaalseks, kui seda on liiga vähe (partner ei tunne enam üldse huvi oma kaaslase tegemiste vastu) või seda on liiga palju. Täpseid piire, ega mõõdetavaid suurusi ei ole aga paika pandud ning eksperdid vaidlevad tänapäevani selle üle, et millal saab normaalsest olukorrast ebanormaalne. Ekstreemsemad olukorrad, kus armukadedus on liiga suur, võivad lõppeda [[Depressioon|depressiooniga]], vägivallaga ja isegi surmaga.<ref name="REF1">Raj Persaud. (2007). The Mind: A User`s Guide. Bantam Press.||| Vaimne Tervis. (2009). Tõlge eesti keelde Tiia Rinne. AS Pakett. 136-137. </ref>
 
===Armukadedus psühholoogias===
Varasemad teadusdistipliinid klassifitseerisid armukadedust mitmeti:<ref>Richard Noll</ref>
*[[hullus]]
*[[erotomaania]]
*[[De Clérambault' sündroom]]
*[[nümfomaania]] jpm.
 
===Armukadedus kui psüühika- ja käitumishäire===
EV kehtiva rahvsvaheliste haiguste klassifikatsioon RHK-10, klassifitseerib erinevaid psüühika – ja käitumishäireid V peatükis: F00-F99. Armukadedus kliinilises meditsiinis vajaks diagnoosimist ja täpsustamist alampeatükkides F20-F29 Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired.
 
:::*[F20] Skisofreenia
:::*[F21] Skisotüüpne häire
:::*[F22] Püsivad luululised häired
:::*[F23] Äge ja mööduv psühhootiline episood
:::*[F24] Indutseeritud luululine häire
:::*[F25] Skisoafektiivsed häired
:::*[F26] Muud mitteorgaanilised psühhoosid
:::*[F29] Täpsustamata mitteorgaaniline psühhoos
 
====Armukadedus kui luululine häire====
Kliiniliselt loetakse luuliste häirete hulka ka valed uskumused, milledel puudub seos reaalsusega, kui need on valeuskumused on seotud: <ref>Rapid Response to Everyday Emergencies: A Nurse's Guide</ref><ref>Psychiatric Disorders,http://allpsych.com/</ref><ref>Professional Guide to Diseases,2008</ref>
*erotomaaniliste luuludega
*grandioossete luuludega
*armukadeduse luuludega
*somaatiliste luuludega jpm.
======Armukadeduse luulud======
Patsiendid võivad üheaegselt mitme luulu all kannatada, seetõttu peetakse oluliseks eristusdiagnoosi. Armukadeduse luulude tähelepanu keskmes on tihti partneri võimalik truudusetus ja armukadetseja püüd leida paikapidavaid tõendeid, tihti vahendeid valimata, oma uksumuse kinnituseks.<ref>Lundy Bancroft</ref>
 
==Armukadeduse klassifikatsioon mijal maailmas==
==Normaalne=Ebanormaalne armukadedus===
Ebanormaalset ehk haiglast armukadedust on eksperdid hakanud kirjeldama mitmes erivormis – sundmõtetega armukadedus ning psühhootiline armukadedus.
<ref name="REF2">Raj Persaud. (2007). The Mind: A User`s Guide. Bantam Press.||| Vaimne Tervis. (2009). Tõlge eesti keelde Tiia Rinne. AS Pakett. 137. </ref>
 
===Sundmõtetega armukadedus===
See armukadeduse vorm väljendub painava kinnisideena, mis ei anna inimesele rahu ja ta aina muretseb oma partneri pärast ning paneb kahtluse alla tema truuduse. Ometi võib inimene alateadvuses tajuda, et probleem ei ole nii suur, aga probleemne kinnisidee jääb püsima.<ref name="REF2">Raj Persaud. (2007). The Mind: A User`s Guide. Bantam Press.||| Vaimne Tervis. (2009). Tõlge eesti keelde Tiia Rinne. AS Pakett. 137. </ref>
 
===Psühhootiline armukadedus===
Siin on inimene täiesti veendunud, et tema partner ei ole talle truu. Kusjuures inimene on veendunud, et tal on olemas asitõendid oma kahtluste tõestamiseks, vaatamata olukorrale, et reaalselt neid asitõendeid siiski olla ei pruugi. Inimene hakkab oma partneri järel luurama, kontrollib voodilinu, pesu, lootes leida märke salajasest seksuaalvahekorrast tema partneri ning kolmanda isiku vahel. Olukorrad muutuvad teravaks, kui inimest hakkavad tugevalt ärritama tavalised sündmused nagu näiteks telefonikõned jne.<ref name="REF3">Raj Persaud. (2007). The Mind: A User`s Guide. Bantam Press.||| Vaimne Tervis. (2009). Tõlge eesti keelde Tiia Rinne. AS Pakett. 137-138. </ref>
17. rida ⟶ 55. rida:
*[[Ajukahjustus|ajukahjustus]] – ajukahjustuse sümptomite nimekiri on väga pikk ning ka siin võib probleemide hulgas esineda psühhootiline armukadedus
*[[Uimasti|mõnuainete]] kuritarvitamine;
*[[Alkohol]]i kuritarvitamine;
*[[Seksuaalfunktsiooni häire|seksuaalprobleemid]] – impotentsus võib viia inimese olukorda, kus ta langeb psühhootilisse armukadedusse – suhteliselt sarnane kulg, nagu depressiooni puhulgi.<ref name="REF4">Raj Persaud. (2007). The Mind: A User`s Guide. Bantam Press.||| Vaimne Tervis. (2009). Tõlge eesti keelde Tiia Rinne. AS Pakett. 138. </ref>
 
23. rida ⟶ 62. rida:
Praktiseeritakse [[Kognitiiv-käitumuslik teraapia|kognitiiv-käitumuslikku teraapiat]], mis aitab inimesel tema mõtlemist muuta.
<ref name="REF5">Raj Persaud. (2007). The Mind: A User`s Guide. Bantam Press.||| Vaimne Tervis. (2009). Tõlge eesti keelde Tiia Rinne. AS Pakett. 139. </ref>
 
===Varasema käitumise kaardistamine===
Patsiendi käitumise psühhiaatriline aspekt tuleks võimalikku ravi silmas pidades, ka psühholoogilisele indiviidile kohaselt kaardistada: millal luulud tekkisid, kuidas möödus lapsepõlv, kas ta oli üksildane, kas patsiendil on probleeme abielulistes suhetes, kas ta on liialt kriitiline teiste suhtes jne. <ref>Professional Guide to Diseases,2008</ref>
 
====Laboratoorsed testid====
*vere- ja uriinianalüüs
*psühholoogilised testid
*eristusdiagnoos jpt.
 
===Vestlusravi kombineeritud ravimitega===
Praktiseeritakse [[Kognitiiv-käitumuslik teraapia|kognitiiv-käitumuslikku teraapiat]] koos erinevate ravimitega. Sundmõtete korral manustatakse täiendavalt [[Antidepressandid|antidepressante]].<ref name="REF5">Raj Persaud. (2007). The Mind: A User`s Guide. Bantam Press.||| Vaimne Tervis. (2009). Tõlge eesti keelde Tiia Rinne. AS Pakett. 139. </ref>
 
 
==Vaata ka==
*[[armuhaigus]]
*[[hullus]]
*[[erotomaania]]
*[[De Clérambault' sündroom]]
*[[nümfomaania]]
 
 
==Viited==
{{viited}}
 
==Kasutatud publikatsioonid==
*''Professional Guide to Diseases'', 9th Edition, 2008, [[Lippincott Williams&Wilkins]], ISBN 0 7817-7899-9,[http://books.google.ee/books?id=1h6vu60L6FcC&pg=PR13&lpg=PR13&dq=Professional+Guide+to+Diseases&source=bl&ots=jBBa1iLomx&sig=VoIRltt2O2p-aNLhkKdU4LA0S_8&hl=et&sa=X&ei=1SRZUZHzAsXL0AWS9ICADQ&ved=0CDsQ6AEwAg Google`i raamat Veebiversioon (vaadatud 08.05.2013)]
*Psychiatric Disorders, [http://allpsych.com/disorders/psychotic/delusionaldisorder.html Veebiversioon (vaadatud 08.05.2013)]
*Richard Noll. ''The Encyclopedia of Schizophrenia and Other Psychotic Disorders'', 3ed, [[2007]], ISBN 0-8160-6405-9 [http://books.google.ee/books?id=jzoJxps189IC&pg=PA154&dq=erotomanic+delusions&hl=en&sa=X&ei=pjyKUb68IM750gXqroDwBg&ved=0CDMQ6AEwAQ#v=onepage&q=erotomanic%20delusions&f=false Google`i raamat Veebiversioon (vaadatud 08.05.2013)]
*''Rapid Response to Everyday Emergencies: A Nurse's Guide'', [[Springhouse]], [[Lippincott Williams & Wilkins]]; 1 ed, [[2005]], ISBN  978-1582554303. [http://books.google.ee/books?id=pu34Sumr9uEC&pg=PA412&dq=erotomanic+delusions&hl=en&sa=X&ei=JD-KUfHXBqnI0AWnlYDQAQ&ved=0CCgQ6AEwADgK#v=onepage&q=erotomanic%20delusions&f=false Google`i raamat Veebiversioon (vaadatud 08.05.2013)]</ref>
*[[Lundy Bancroft]].''Miks ta seda teeb?'', [[Tartu Naiste Varjupaik]], [[2006]], ISBN  9949137020.
 
==Lisalugemist==
*[[Lundy Bancroft]].''Miks ta seda teeb?'', [[Tartu Naiste Varjupaik]], [[2006]], ISBN  9949137020.
*[[Melody Beattie]].'' Kaassõltuvusest vabaks'', [[Pilgrim]], [[2008]], ISBN  9789985993545.
 
 
 
 
[[Kategooria:Psühholoogia]]