Bernhard Laipman: erinevus redaktsioonide vahel

Suhteliselt hea haridusega Bernhard Laipman kujunes Paiba talu peremehena üheks Vigala seltsielu juhttegelaseks. Tema algatusel koostati 1905. a. talumeeste märgukiri parun Uexküllile, ta võttis osa Tartu aulakongressist. Kindral Bezobrazovi[[Vladimir Bezobrazov]]i karistussalk vangistas Laipmani. Koos Madis Lensmanni ja Anton Kolumbusega lasti ta Vigala vallamajast kilomeetri kaugusel Hansu talu koplis maha. B. Laipmann maeti Vigala kalmistule.

Kohe pärast Laipmani surma läks rahva hulgas liikvele legend (dokumendid seda ei kinnita), et talle määrati peksukaristus, kuid tema kui vaba mees keeldus häbistavast ihunuhtlusest ning valis surma. Seda motiivi on kasutanud Aino Kallas novellis "Bernhard Riives". Filmi "Jõulud Vigalas" (režissööriks [[Mark Soosaar]]) peategelaseks on samuti Laipman, Haapsallu on püstitatud talle mälestussammamälestussammas.