Rūḩollāh Khomeynī: erinevus redaktsioonide vahel

HomeiniKhomeynī sündis [[20. sajand]]i alguses Mustafa Musavi perekonnas, oma lisanime HomeiniKhomeynī sai ta sünnikoha järgi. Tema täpset sünniaastat ja kuupäeva pole teada, kuid kõige tõenäolisemaks peetakse 1902. aastat. Tema peret loetakse põlvnevat šiiitide 12-st pühast imaamist, kes omakorda olid [[Muhamed]]i järglased. Seetõttu nimetati ka HomeinitKhomeynīd ''[[sayyid]]''iks ehk Muhamedi veresugulaseks.

Juba [[1930. aastad|1930. aastatel]] sai temast üks silmapaistvamaid iraani usutegelasi. [[1942]]. aastal ilmus ta esimene raamat, kus HomeiniKhomeynī võttis ägedalt sõna [[Pahlaviidide dünastia]] poolt valitsetavas Iraanis toimuva sekulariseerumise vastu. Siiski jäi ta kuni [[1963]]. aastani, mil temast oli saanud suur ajatolla ehk [[marja]], otsesest poliitikast veel kõrvale. Samal aastal algatas [[Muhammad Reza Pahlavi]] "[[Valge revolutsioon]]i", mis püüdles maa jätkuva moderniseerimise ja sekulariseerimise poole. See oli läänelikus mõttes igati edumeelne, kuid nii vaimulikkond kui ka aristokraatia olid uuendustele tugevalt vastu. Peagi tõusiski HomeiniKhomeynī šahhivastase opositsiooni etteotsa. Ta vastustas teravalt šahhi poliitikat ning juba samal aastal ta vangistati ja pandi koduaresti, kust ta vabanes [[1964]]. aastal. Kuid ta jätkas valitsuse kritiseerimist ja nõnda vahistati ta uuesti. HomeinidKhomeynīd, kel oli usklike ja eriti usufanaatikute seas suur mõju, püüti järgnevalt veenda oma valitsusvastasest poliitikast loobuma, kuid ta keeldus, jäädes oma põhimõtetele rangelt kindlaks. Mitmed šahhi kaaskondlased soovitasid tal HomeiniKhomeynī tappa, kuid too otsustas HomeiniKhomeynī siiski vaid [[eksiil]]i saata.

[[1964]]. aastal saabus HomeiniKhomeynī [[Türgi|Türki]], kus viibis aga vähem kui aasta. [[1965]]. aastast oli ta eksiilis [[Iraak|Iraagis]], kust ta aga [[Saddam Hussein]]i survel pidi [[1978]]. aastal [[Prantsusmaa]]le lahkuma. Seal asus ta plaanitsema tõsistesse probleemidesse sattunud šahhivalitsuse kukutamist. Ehkki ta varem oli pooldanud konstitutsioonilist monarhiat, leidis HomeiniKhomeynī [[1970. aastad|1970. aastate]] lõpuks, et parimaks lahenduseks oleks siiski teokraatlik vabariik. Kui [[1979]]. aasta alguses puhkes [[Iraani islamirevolutsioon]], hakkaski HomeiniKhomeynī oma eesmärki ellu viima. [[1. veebruar]]il saabus ta tagasi Iraani ning [[11. veebruar]]il võttis ta võimu üle. Ehkki šahhi kukutamises oli suur osa olnud ka ilmalikel radikaalidel ja demokraatlikel jõududel, suutis HomeiniKhomeynī nad peagi võimult eemaldada ning kehtestas teokraatliku valitsusvõimu.

HomeiniKhomeynī kuulutati peagi vastu võetud Iraani Islamivabariigi konstitutsiooni kohaselt riigi kõrgeimaks juhiks (''rahbar''), ilmalik võim, presidendikoht, jäi esialgu ilmikutele, kuid [[1981]]. aastal vallandas HomeiniKhomeynī presidendi ning nimetas ametisse vaimuliku, [[Ali Khamenei]], kellest hiljem sai ka tema järglane Iraani kõrgeima juhi kohal. Nii oli teokraatia Iraanis muutunud kõigiti domineerivaks.

[[1980]]. aastal oli aga puhkenud [[Iraagi-Iraani sõda]]. Iraak oli esialgu ründavaks pooleks ja suutis mitmeid Iraani asulaid vallutada. Revolutsioonist alles toibuv ja mitte veel kuigi tugeva keskvõimuga Iraani suutis alates [[1981]]. aastast siiski ka tõsiseid vastulööke anda, seda suuresti tänu šahhivalitsuse ajal muretsetud moodsale relvastusele. HomeiniKhomeynī kuulutas, et Saddam Hussein on Allahist hüljatud hirmuvalitseja, kes tuleks võimult kukutada. Seda Iraani väed siiski ei suutnud ja [[1988]]. aastal olid riigid sunnitud piirimuutusteta rahu sõlmima.

[[1989]]. aastal, mõned kuud enne oma surma, mõistis HomeiniKhomeynī surma Suurbritannia kirjaniku [[Salman Rushdie]] tema kirjatöö [[Saatanlikud värsid]] eest, mida ajatolla pidas islamit solvavaks. Siiani pole seda suudetud siiski täide viia.

{{JÄRJESTA:HomeiniKhomeini, Ruhollah}}