Vladimir Behterev: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Legobot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 23 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
Resümee puudub
1. rida:
[[File:Bekhterev by Repin.jpg|pisi|Vladimir Behterev, [[Ilja Repin]]i maalil, 1913. aasta]]
Vladimir Behterev (sündis 20. jaanuaril (1. veebruar) 1857 Sorali külas Venemaal (nüüd Bekhterevo, Elabužski rajoon) – suri 24. detsembril 1927, Moskva, NSVL) - silmapaistev vene arst - psühhiaater, neuroloog, füsioloog, psühholoog, refleksoloogia ja patopsühholoogilise suuna asutaja Venemaal, akadeemik. Sai tuntuks tänu hippokampuse rolli uurimisele mälu tekkimisel, aju ja reflekside uurimisele ning Behterev`i tõve (spondüliit, Ankylosing spondylitis) avastamisele. Samuti ta on tuntud oma konkurentsi Ivan Pavlov-iga tõttu tingitud reflekside uuringutes. Ta leiutas termini "sissetung psüühikasse" hüpnoosi valdkonnas.<br />
'''Vladimir Behterev''' (vene keeles ''Бехтерев Владимир Михайлович'') ([[20. jaanuar]] [[1857]] [[Sorali]], [[Vjatka kubermang]], [[Venemaa keisririik]] – [[24. detsember]] [[1927]] [[Moskva]], [[NSV Liit]]) oli Vene [[neuropatoloogia|neuropatoloog]] ja [[psühholoogia|psühholoog]].
 
Aastal 1907 ta asutas Peterburi Psühhoneuroloogilise Instituudi - esimene uurimiskeskus maailmas inimese integreeritud uuringuteks ning psühholoogia, psühhiaatria, neuroloogia ja muude "inimeseteaduse" erialade teaduslikuks arendamiseks, mis oli korraldatud nagu teaduslik ja kõrghariduslik asutus. See kannab nüüd V.M. Behterev-i nime.<br />
 
Elulugu.<br />
 
V. Behterev sündis riigiametniku perekonnas Sorali külas, Elabužski maakonnas, Vjatka kubermangus väidetavalt 20. jaanuaril 1857 (ristitud 23. jaanuaril 1857). Ta oli pärit vanast Behterevi Vjatka suguvõsast. Behterev-i lapsepõlv ei olnud ilma raskusteta. Näiteks tema isa, madala astme riigiametnik, suri, kui ta oli noor. Behterev sai hariduse Vjatka gümnaasiumis ja Peterburi Meditsiini-kirurgilises Akadeemias. Pärast Akadeemia lõpetamist (1878), Behterev pühendas end vaimse ja närvisüsteemi haiguste uuringule, ja selleks ta töötas prof. I.P. Meržejevski kliinikus.
Aastal 1879 Behterev oli vastu võetud Peterburi Psühhiaatrite Ühingu tegevatesse liikmetesse. Ja aastal 1884 saadeti ta välismaale, kus ta õppis Du Bois-Reymond-i (Berliin), Wundt-i (Leipzig), Meynert-i (Viin), Jean-Martin Charcot-i (Pariis), jne juures.<br />
Samuti sel ajal Behterev abielus Natalja Bazilevskaja. 4 aprillil 1881 Behterev edukalt kaitses doktoritööd "Keha temperatuuri kliiniliste uuringute kogemus mõnedel psüühikahäiretel" [8].<br />
 
Peale doktoritöö kaitsmist (4. aprill 1881) ta oli kinnitatud privaat-dotsendina Peterburi Meditsiini-kirurgilise Akadeemias ning alates 1885. aastast ta töötas professorina Kaasani ülikoolis ja psühhiaatriakliiniku juhina Kaasani maakondliku haiglas[1]. Töötades Kaasani Ülikoolis ta lõi psühhofüsioloogilise labori ning asutas Neuroloogide ja psühhiaatrite Kaasani Seltsi. Aastal 1893 juhtis ta Meditsiini-kirurgilise Akadeemia närvi- ja vaimuhaiguste õppetooli. Samal aastal ta asutas ajakirja «Неврологический вестник» ("Neuroloogia teataja“) [1]. Aastal 1894 Vladimir Behterev nimetati Siseministeeriumi Meditsiinilise nõukogu liikmeks ja 1895. aastal - sõjameditsiinilise teadusliku nõukogu liikmeks sõjaministri juures ning samal ajal vaimuhaigete vaestemaja nõukogu liikmeks. Alates 1897 aastast ta õpetas ka Naiste Meditsiiniinstituudis.
Vladimir Behterev korraldas Peterburis Psühhoneuroloogide seltsi, Normaalse ja eksperimentaalse psühholoogia ning teadusliku töökorralduse seltsi. Ta toimetas ajakirju «Обозрение психиатрии, неврологии и экспериментальной психологии» („Psühhiaatria, neuroloogia ja eksperimentaalse psühholoogia ülevaade“), «Изучение и воспитание личности» („Isiku uurimine ja kasvatus“), «Вопросы изучения труда» („Töö uurimise küsimused“) jt. 1900. a novembris kaheköiteline töö «Проводящие пути спинного и головного мозга» ("Peaaju ja seljaaju juhtteed") oli esitatud Vene Teaduste Akadeemia poolt akadeemiku K. Baer auhinnaks. Samal aastal Vladimir Behterev valiti Normaalse ja patoloogilise psühholoogia Vene Seltsi esimeheks.<br />
 
Pärast seitseköitelise töö «Основы учения о функциях мозга» ("Aju funktsioonide õpetuse alused") lõpetamist Behterevi erilist tähelepanu hakkasid kaasama psühholoogia probleemid. Lähtudes sellest, et vaimne tegevus tekib aju töö tulemusena, ta arvas võimalikuks toetuda peamiselt füsioloogia saavutustele, ja ennekõike ühinenud (tingitud) reflekside teooriale. Aastatel 1907-1910 Behterev avaldas kolmes köites raamatut «Объективная психология» ("Objektiivne psühholoogia"). Teadlane väitis, et kõik psüühilised protsessid on kaasatud reflektoorsete motoorsete ja vegetatiivsete reaktsioonidega, mida saab jälgida ja registreerida.<br />
 
Ta oli mitmeköitelise «Traite international de psychologie pathologique» («Интернациональный трактат по патологической психологии»/«Rahvusvaheline traktaat patoloogilise psühholoogia kohta") toimetuse komitee liige (Pariis, 1908-1910), mille jaoks ta kirjutas mitu peatükki. 1908. aastal Peterburis algas tööd asutatud Behterev-i poolt Psühhoneuroloogiline Instituut [1]. Seal olid avatud pedagoogiline, juriidiline ja meditsiiniline teaduskonnad. Aastal 1916 need teaduskonnad olid korraldatud ümber Petrogradi eraülikoolisse Psühhoneuroloogilise Instituudi juures. Behterev ise võttis aktiivset osa instituudi ja ülikooli tööst ja oli viimase majanduskomiteeti juhataja.<br />
Pärast Oktoobrirevolutsiooni Behterev on taotlenud ülikooli üleviimisest Marmorlossi, mis kuulus enne revolutsiooni suurvürstile Konstantin Konstantinovitš Romanov`ile ja selleks oli saadud nõusolek [2]. 1918. a mais Behterev pöördus Sovnarkomi juurde taotlusega organiseerida Aju ja vaimse tegevuse uurimuse instituuti. Varsti Instituut avanes ja selle direktorina kuni oma surmani töötas Vladimir Behterev. Aastal 1927 ta sai VNFSV austatud teadlase aunimetuse.
Vanuses 70 aastat, ta abiellus noore Jagoda vennatütrega Bertha Yakovlevna.<br />
 
Behterev suri ootamatult 24. detsember 1927 Moskvas. Ta maeti Literatorskie mostki juures Volkovski kalmistul Leningradis [3] [4].<br />
 
Pärast tema surma V.M. Behterev jätis oma kooli ja sadu õpilasi, sealhulgas 70 professorit.
Behterev-i tänaval asub Moskvas suurim 14. linna psühhiaatriahaigla Behterev-i nime all, mis teenindab kõiki Moskva linnaosi.<br />
 
Surmapõhjuse versioonid<br />
 
Ametlikult oli surma põhjuseks mürgitus konservidega. Samas on olemas teooria, et Behterev-i surm on seotud nõustamisega, mis ta andis Stalin-ile vahetult enne oma surma. [5] Kuid otseseid tõendeid, et üks sündmus on seotud teisega, ei ole [6].
V. M. Behterev-i lapselaps, S.V. Medvedev, Inimese aju instituudi («Института мозга человека») direktor ütles, et: "Eeldus, et minu vanavanaisa oli tapetud ei ole variant, vaid on selge asi. Ta tapeti Lenini diagnoosi tõttu - aju süüfilis". [7]
Kuigi nimi Vladimir Behterev on peamiselt teadmata, tema panus teadusesse ja eriti psühholoogiasse on muljetavaldav. Behterev oli tohutu jõud neuroloogia teaduses; oluliselt suurendades meie teadmisi selle kohta, kuidas aju töötab, samuti aju osad. Näiteks tema hippokampuse uurimistööd võimaldasid arusaamist, et üks aju kõige keskmine osa on oluline meie mälu funktsiooni jaoks. Behterev-i tööd panid aluse psühholoogia tuleviku jaoks. Tema objektiivse psühholoogia ideed ning seisukohad refleksidest said biheiviorismi nurgakivideks. <br />
 
"Ainult kaks teavad aju saladust: Jumal ja Behterev" ütles tuntud saksa teadlane Hermann Stieve instituudi histoloogia, embrüoloogia ja anatoomia täisprofessor Friedrich Wilhelm Theodor Kopsch [9].<br />
 
Perekond<br />
* Behterev, Pjotr Vladimiri p. - poeg
* Behtereva-Nikonova, Olga Vladimiri t. - tütar
* Behtereva, Natalja Pjotri t. - lapselaps
* Nikonov, Vladimir Borissi p. – lapselaps
* Medvedev, Svjatoslav Vsevolodi p. – lapselapselaps
* Behterev, A. A. – lapselapselaps, Tervishoiu asutuste ühingu «Медицинский центр Бехтерев» auesimees (Sankt-Peterburg)<br />
 
Teosed<br />
* Основы учения о функциях мозга, СПБ, 1903-07; ("Aju funktsioonide teaduse alused"),
* Объективная психология, СПБ, 1907-10; ("Objektiivne psühholoogia"),
* Психика и жизнь, 2 изд., СПБ, 1904; („Psüühika ja elu“),
* Бехтерев В. М. Внушение и его роль в общественной жизни. СПб: Издание К. Л. Риккера, 1908; („Sugestioon ja selle roll ühiskonnas“),
Bechterew, W. M. La suggestion et son rôle dans la vie sociale; trad. et adapté du russe par le Dr P. Kéraval. Paris : Boulangé, 1910
* Общая диагностика болезней нервной системы, ч. 1-2, СПБ, 1911-15; („Närvisüsteemi haiguste üldine diagnostika“),
* Коллективная рефлексология, П., 1921; („ Kollektiivne refleksoloogia“),
* Общие основы рефлексологии человека, М.- П., 1923; („Iinimese refleksoloogia üldalused“),
* Проводящие пути спинного и головного мозга, М.- Л., 1926; ("Peaaju ja seljaaju juhtteed"),
* Мозг и деятельность, М.- Л., 1928: Избр. произв., М., 1954. („Aju ja tegevus“).<br />
 
Viited:<br />
 
[http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%91%D0%B5%D1%85%D1%82%D0%B5%D1%80%D0%B5%D0%B2,_%D0%92%D0%BB%D0%B0%D0%B4%D0%B8%D0%BC%D0%B8%D1%80_%D0%9C%D0%B8%D1%85%D0%B0%D0%B9%D0%BB%D0%BE%D0%B2%D0%B8%D1%87#CITEREF.D0.9E.D0.B2.D1.87.D0.B0.D1.80.D0.B5.D0.BD.D0.BA.D0.BE_.D0.92._.D0.98. 1. Овчаренко В. И.]<br />
[http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%98%D0%B7%D0%B4%D0%B0%D1%82%D0%B5%D0%BB%D1%8C%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9_%D0%B4%D0%BE%D0%BC_%C2%AB%D0%9A%D0%BE%D0%BB%D0%BE%C2%BB 2. Райков Б. Е. На жизненном пути: автобиографические очерки. В 2-х кн. СПб.: Коло, 2011. Кн. 1. С. 570.]<br />
[http://volkovka.ru/nekropol/view/item/id/478/catid/4 3. Могила В. М. Бехтерева на Волковском кладбище. volkovka.ru. Архивировано из первоисточника 20 января 2013. Проверено 16 января 2013.]<br />
[http://litmostki.ru/behterev/ 4. Надгробие В. М. Бехтерева. litmostki.ru. Архивировано из первоисточника 20 января 2013. Проверено 16 января 2013.]<br />
[http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9C%D0%BE%D1%80%D0%BE%D0%B7,_%D0%9E%D0%BB%D0%B5%D0%B3_%D0%9F%D0%B0%D0%B2%D0%BB%D0%BE%D0%B2%D0%B8%D1%87 5. Мороз О.. Последний диагноз, Литературная газета (28 сентября 1988).]<br />
[http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D0%BE%D1%80%D1%82%D0%BD%D0%BE%D0%B2,_%D0%90%D0%BD%D0%B0%D1%82%D0%BE%D0%BB%D0%B8%D0%B9_%D0%90%D0%BB%D0%B5%D0%BA%D1%81%D0%B0%D0%BD%D0%B4%D1%80%D0%BE%D0%B2%D0%B8%D1%87 6. Версия без аргументов. Интервью профессора А. А. Портнова, Социалистическая индустрия (28 апреля 1989).]<br />
[http://www.5-tv.ru/news/2358/ 7. Репортаж: 150 лет лет со дня рождения академика Владимира Бехтерева. Телерадиокомпания «Петербург» (5-tv.ru) (1 февраля 2007). — (текст и видео). Архивировано из первоисточника 20 января 2013. Проверено 16 января 2013.]<br />
[http://www.russia-ic.com/people/education_science/b/348/ 8. Russia-InfoCentre :: Vladimir Bekhterev orld-famous Russian neurologist :: people]<br />
[http://ajp.psychiatryonline.org/cgi/reprint/162/8/1506.pdf 9. PsychiatryOnline | American Journal of Psychiatry | Vladimir Bekhterev, 1857–1927]
<gallery>
Pilt:Bulla_bekhterev_v.jpg|Vladimir Behterev
 
</gallery>
 
 
{{JÄRJESTA:Behterev, Vladimir}}