Jordanes: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
6. rida:
Sõber palus Jordanesel kirjutada selle raamatu kokkuvõttena [[Cassiodorus]]e mitmeköitelisest gootide ajaloost (mis on nüüdseks kadunud). Jordanes valiti selleks tööks tema tuntud ajaloohuvi (ta töötas Rooma ajaloo kallal), tabava sõnakasutuse ning ta enese goodi päritolu tõttu. Ta oli olnud kõrgema järgu ''notarius'' ehk sekretär Rooma väikeses [[klientriik|klientriigis]] [[Möösia]]s, mis asus tänapäeva Põhja-[[Bulgaaria]]s.<ref>Croke 1987.</ref>
 
Säilinud on teiste autorite, nt [[Prokopios]]e kirjutatud teoseid gootide hililsemasthilisemast ajaloost. Ainsa säilinud kirjutisena gootide päritolust on "Getica" pälvinud arvukalt kriitilist tähelepanu. Jordanes kirjutas [[hilisladina keel]]es, mitte klassikalises [[Cicero]]-aegses ladinas. Tema enda sissejuhatuse järgi oli tal Cassiodoruse teosega tutvumiseks vaid kolm päeva, mis tähendab, et ta pidi suuresti toetuma omaenda teadmistele. Mõnedki ta väited on lakoonilised.
 
Christensen, Troya ja Kulikowski on tõestanud, et "Geticas" segas Jordanes gootide ja [[Daaklased|daaklaste]] tegeliku ajaloo legendidega. Gootide tegelik nimi oli aga ''Getae''.<ref>Arne Søby "Christensen, Cassiodorus, Jordanes, and the History of the Goths. Studies in a Migration Myth", 2002, ISBN 978-87-7289-710-3</ref><ref>Kulikowski, Michael "Rome's Gothic Wars" p. 130.</ref><ref>Carlo Troya "Storia d'Italia del medio-Evo" Napoli: Stamperia reale, 1830</ref>