Hans Kammler: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
32. rida:
}}
'''Hans (Heinz) Friedrich Karl Franz Kammler''' ([[26. august]] [[1901]] [[Stettin]] - ?) oli [[SS-Obergruppenführer]] ja [[Waffen-SS]] kindral ning tsiviilinsener (Dr.Ing.). Tema ülevaatuse all olid [[SS]]'i ehitusprojektid. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpu poole pandi ta juhtima [[V2]] [[Ballistiline rakett|rakettide]] ja esimeste [[Messerschmitt Me 262|reaktiivlennukite]] (Me 262) tootmise programme.
==Elu==
===Varajane elu===
Hansu isa Franz Kammler oli tema sünni ajal [[oberleutnant]] (ülemleitnant) Saksa Maaväes, hiljem tõusis ta [[ooberst|oobersti]] (kolonel) auastmesse jalaväes ning peale seda sandarmeerias.
40. rida:
Kammler oli konservatiivse kasvatusega ja seetõttu astus ta veebruari alguses 1919 vabatahtlikuna [[Reichswehr|Reichswehri]] 2. Hussaarsirügementi "Königin Victoria von Preussen" nr 2. Tema üksuse demobiliseerimise järel kuulus ta mai lõpust juuli lõpuni 1919 [[Vabakorpused|Vabakorpus]] Rossbach piirivalvesse.
Oktoobrist 1919 – 25. oktoobrini 1923 õppis Kammler Vabalinn Danzigi Tenilises Kõrgkoolis arhitektuuri, spetsialiseerudes hoonete ehitamisele<ref>Rainer Fröbe: ''Hans Kammler, Technokrat der Vernichtung'', in: Robert Smelser; Enrico Syring (Hg.): ''Die SS. Elite unterm Totenkopf. 30 Lebensläufe'', Paderborn 2000, S. 306—307.</ref>. Väljaspool seda ülikooli õppis ta ühe semesteri Müncheni tehnikakõrgkoolis. Õppides kuulus Kammler korp ATV Cimbria. Lõpetas ta ''Diplomingenieur'' kraadiga.
Osana oma koolitusest töötas ta alates 1924 kui ''regierungsbauführer'' Preisi avaliku teenistuse ehituses. Alates veebruarist 1924 kuni veebruar 1925 töötas ta ehituse valdkonnas ''Großsiedlung Zehlendorf’is'' Berliinis. Peale seda (kuni 1928) projekteeris ja ehitas ta garaaže, töökodasid jms. Ta oli osaline ka asulate ja üksikelamute planeerimisel, osales võistlustel üldistele arengukavadele ja suurehitiste juhtimisele. 4. veebruaril 1928 sooritas ta riigieksami ja nimetati ''Regierungsbaumeister'iks''. ''Noore arhitekti tugev külg ei olnud mitte niivõrd disain kui suurte ehitusprojektide planeerimise ja töökorralduse protsessid''<ref>Rainer Fröbe: ''Hans Kammler, Technokrat der Vernichtung'', in: Robert Smelser; Enrico Syring (Hg.): ''Die SS. Elite unterm Totenkopf. 30 Lebensläufe'', Paderborn 2000, S. 307</ref>.
53. rida:
[[Weimari vabariik|Weimari vabariigi]] lõpupoole radikaliseerusid Kammleri vaated, ta liitus 1. märtsil 1932 [[NSDAP]]’ga (liikmenr. 1.011.855).
===Kolmas Riik===
Natsidega seltsimine mõjus hästi Kammleri karjäärile. 1931–1933 oli ta vähetasustatud ametnik natsipartei Suur-Berliini Gaujuhatuse ühes inseneritehnikaga tegelevas osakonnas ja [[SS]]'is. Aga ta tegeles ka muude töövaldkondadega. SS'ga liitus Kammler 20. mail 1933 (liikmenr. 113.619)<ref>Walter Naasner (Hrsg.): ''SS-Wirtschaft und SS-Verwaltung'', Düsseldorf 1998, S. 338f.</ref>. Alates 1933 oli ta NSDAP Suur-Berliini Gau elamumajanduse- ja inimasustuse osakonna juht (kuni 1936).
63. rida:
Kammler viidi 1. juunis 1936 üle [[Lennunduse Riigiministeerium|Lennunduse Riigiministeeriumi]] juhtima ehitusosakonda (seal töötas ta kuni 1939). 1. novembril 1936 edutati ta valisusnõunikuks ehitusasjus (''regierungsbaurat'') ja 1. juunil 1937 valitsuse ülemnõunikuks ehitusasjus (''oberregierungsbaurat''). Aastal 1939 sai ta ministeeriumi Ehitusgrupi juhiks.
===Töö SS-is ja Teise Maailmasõja ajal===
1.augustil 1940 läks Kammler täiskohaga tööle SS-Järelvalve ja Majanduse Peaametisse (''SS-Hauptamt Verwaltung und Wirtschaft''). 1. juunil 1941 liitus ta [[Waffen-SS]]’ga ja nimetati SS-Eelarve ja Ehituse Peaameti (''SS-Hauptamt Haushalt und Bauten'') ülemaks. Pärast [[SS-Majanduse ja Järelvalve Peaamet]]i (''SS-Wirtschafts- und Verwaltungshauptamt'') asutamist veebruari alguses 1942 oli ta selle juhataja [[SS-Obergruppenführer]] [[Oswald Pohl]] asetäitja ja sealse Osakond C (ehitus) ülem kuni sõja lõpuni<ref name="Naasner340f">Walter Naasner (Hrsg.): ''SS-Wirtschaft und SS-Verwaltung'', Düsseldorf 1998, S. 340f.</ref>.
[[SS-Majanduse ja Järelvalve Peaamet]]i Osakond D (''SS-WVHA Amt D'') haldas koonduslaagrite süsteemi. Kammleri osakond konstrueeris ja ehitas kõik töö- ning [[hävituslaager|hävituslaagrid]]
Oma positsioonil vastutas ta ka krematooriumite paigaldamise eest [[Birkenau|Auschwitz-Birkenau’sse]] osana selle laagri muutmisest surmalaagriks. 1942 hilissuvel tellis ta koonduslaagri [[krematoorium]]i jaoks tehtud plaanide ülevaatamise, kuna 2650 surnukeha päevas (80000 kuus) ei tundunud talle piisav<ref>http://www.holocaust-history.org/auschwitz/topf/topf-8-9-42.jpg</ref>.
Ta oli Füüreri Saksa Ehitusplaani peanõunik [[Saksa Töörinne|Saksa Töörinde]] juhi [[Robert Ley]] staabis.
82. rida:
Kammleri selge seos relvade arendus- ja tootmisprojektidega ilmneb alles 1942, peale [[SS-Majanduse ja Järelvalve Peaamet|SS-Majanduse ja Järelvalve Peaametisse]] tööleminemist. Varajane tõend sellest on [[Oswald Pohl]]i kiri Himmlerile, mis viitab ametitevahelisele memorandumile uusimate relvade tootmisest koonduslaagrites, milles Kammler on üks osalistest.
[[Albert Speer]] tegi Kammleri oma [[Relvastuse ja Laskemoona
Pärast liitlaste pommirünnakuid Peenemündele (17.–18. august 1943, ''Operatsioon "Hydra")'', võttis Kammler endale vastutuse [[V1]] ja [[V2]] rakettide mass-tootmise eest koonduslaagrites ''Projekt Aggregat-4'' (A4) all. Novembrist 1943 külastas ta iga V2 starti.
Alates augustist 1943 oli Kammleri ülesandeks laiendada reaktiivmootorite, hävituslennukite ja A4 raketiprogrammi maa-alust tootmist. 1. September 1943 oli ta [[Heinrich Himmler]]i poolt nimetatud ''"Reichsführer-SS eriesindajaks A4 programmis"''<ref>Schreiben von Himmler an Speer vom 21. August 1943, BA-Berlin, BDC-SSO-Dr.Hans Kammler</ref> SS-Obergruppenführer [[Oswald Pohl]]i alluvuses. Kammleri juhtimisel alustati raketitootmise paigutamist [[Kohnstein]]i tunnelitesüsteemi<ref>Heinz Dieter Hölsken, Die V-Waffen: Entstehung – Propaganda – Kriegseinsatz, Stuttgart 1984; Michael Neufeld, Die Rakete und das Reich, Berlin 1995; Volkhard Bode, Gerhard Kaiser, Raketenspuren: Peenemünde 1936–1994, Berlin 1995; Jens-Christian Wagner, Produktion des Todes. Das KZ Mittelbau-Dora, Wallstein 2001.</ref>. [[Albert Speer]] nimetas pärast sõda, nn "[[Mittelwerke]]" tehast [[Nordhausen]]i lähedal kui "tõeliselt ainulaadset." Sealne maa-alune tehas oli enneolematu Euroopas ja oli "ületamatu isegi ameerika mõistes"<ref>Schreiben von Speer an Kammler vom 17. Dezember 1943, BArch Berlin-Lichterfelde, R 3, Nr. 1585</ref>. Tehasega kaasnes [[Mittelbau-Dora koonduslaager|koonduslaagrikompleks Mittelbau-Dora]], kus elasid võõrtöölised tehase ehitamiseks ja tootmisliinidel töötamiseks. Projekt viidi läbi tohutu ajalise surve all vaatamata tagajärgedele selle kallal töötavate võõrtööliste hulgas. Kammleri moto selle ajal oli väidetavalt ''"Ärge muretsege ohvrite pärast. Tööd tuleb läbi viia võimalikult lühikese aja jooksul"''.
Märtsis 1944 mõjutas Kammler [[Hermann Göring]]i nimetama teda oma esindajaks reaktiivlennukite [[Messerschmitt Me 262]] programmi "eriehitiste" juures. Seega vastutas Kammler erinevate salajaste relvaprojektide tootmisjaamade ehitamise eest, sealhulgas tehased ja testimiskohad Messerschmitt Me-262 ja [[V2]] jaoks, mis tegi temast ühe sõjamajanduse olulisima juhi ja röövis Speerilt paljuski tema mõjuvõimu. Kammler hakkas intrigeerima kogu V2 projekti juhtimise üle. Armee võttis ette mõningaid samme selle vastu – 1. juunil 1944 muudeti armee juhitav tootmine Peenemündes erafirmaks. Selle direktor toodi [[Siemens]]i kontsernist.
98. rida:
Rakettide kaitseks allutati Kammlerile [[Waffen-SS]] kaudu 5. õhutõrjediviis (XXX. eriotstarbeline armeekorpus) mitme õhutõrjepatareiga. Selle diviisi suuruseks 1945 aasta alguses oli umbes 11.000 meest. Raketid asusid 1944 lõpus Hollandis, Belgias ja Lääne-Saksamaal. Alates septembrist 1944 toimusid raketirünnakud Londonile, Pariisile ja hiljem Antwerpenile ja Brüsselile. Liitlaste edasitungi arenedes jäeti rakettide stardipaigad Belgias ja Hollandis maha ja paigutati Lääne-Saksamaale.
===Arnsberger Wald massimõrv 1945===
Kogu V2 projekti staap asus septembris 1944 Suttropis Warsteini lähedal. Märtsis 1945 läksid läbi lähedalasuva Warsteini iga päev kolonnid sadade võõrtöölistega. Võõrtöölised – mehed, naised ja lapsed – olid kõhnunud ja osa kerjas kohalikelt süüa. Nad olid [[Volkssturm]]i järelvalve all ja pidid koostöös kohalike võimudega saadetama ajutistesse võõrtööliste laagritesse Warsteini lähedal. Ekslevate inimeste suure hulga tõttu oli olukord väga segane ja kohalik omavalitsus ei olnud võimeline võõrtööliste küsimust lahendama. Kammler jõudis kohale natuke aega enne 20. märtsi. Ta sõidukid sattusid liiklusummikusse, mis oli tingitud taganevate võõrtööliste suurest hulgast. Lisaks oli Kammler sattunud jalutuskäigu ajal metsas järelvalveta võõrtööjõu laagrile, kus lõkke ääres praeti kana. Kammler oli väga ärritunud ja arvas, et need inimesed kujutavad endast ohtu staabiasutuse ja tsiviilelanikkonna julgeolekule. Kuna kohalik olukord ei tundunud talle hea, käskis Kammler oma alluvatel suurest hulgast võõrtöölistest lahti saada, et taastada kord. Selle Kammleri käsu kohaselt lasti 21.–23. märtsil 1945, Kammleri alluvate poolt kolmes eri aktsioonis Arnsberger Wald’is (ning Warsteinis ja Suttropis) maha 208 võõrtöölist, sealhulgas naisi ja lapsi<ref>Arnsberger Rundschau vom 29. Januar 1959</ref>.
Märtsis 1945, kui USA väed tungisid läbi Saksamaa, anti käsk tappa kõik võõrtöölised [[Mittelbau-Dora koonduslaager|Mittelbau-Dora koonduslaagris]] vältimaks võimalikke julgeolekuriske. Usutakse, et käsk tapmise kohta jõudis Kammlerini, kuid ta ei täitnud seda.
109. rida:
Märtsis 1945, osaliselt Goebbelsi nõuandel võttis Hitler järk-järgult [[Hermann Göring]]ilt mitmed õigused lennuväe toetuse, hooldamise ja varustamise osas, loovutades need Kammlerile. See kulmineerus just aprilli alguses, mil Kammler edutati "''Füüreri täievoliliseks esindajaks reaktiivlennukite osas''".
3. Aprill 1945 käis Kammler viimast korda [[Adolf Hitler]]i jutul ja andis talle ilmseid lootusi. "Kammler pidas end suurepäraselt üleval ja paistsid silma tema suured lootused." ([[Joseph Goebbels]], päevaraamatu kanne 4 aprill 1945). Kammler oli punkris bravuurne kindral, kuid ise vihjas Speerile 13. aprillil oma teistsugustest tulevikuplaanidest. Sõda on kaotatud ja oleks parem end nüüd maha müüa. Ta tahtis pakkuda liitlastele uusimat relvatehnoloogiat isikliku vabaduse vastu<ref>Vgl. Albert Speer, Sklavenstaat</ref>.
115. rida:
==Surm==
On mitmeid erinevaid oletusi Kammleri surma kohta:
* Et ta lasi end 9. mail 1945 maha<ref>{{Literatur||Titel-P=Verbrechen. Die Mörder sind unter uns.|Sammelwerk=Der Spiegel|Tag=11|Monat=Dezember|Jahr=1957|ISSN=0038-7452|Seiten=34}}</ref>
▲* Et ta sooritas enesetapu tsüaniidikapsliga 7. mail 1945.
* Et ta
* Et ta lasti tema adjutant SS-Obersturmbannführer Schleif poolt maha<ref>Залесский К. А. СС. Охранные отряды НСДАП. М., 2005. С. 270.</ref>
* Et ta lasti tema
* Et venelased hukkasid Kammleri koos 200 muud SS sõduriga
* Et ta põgenes USAsse, kus ta suri aastaid pärast sõda
* Et ta tegi Eule lähedal Böömimaal
===Preuki avaldus===
9. juulil 1945 esitas Kammleri lesk Jutta palve et ta mees alates 9. mai 1945 surnuks tunnistataks, esitades Kammleri autojuhi Kurt Preuki vande all antud tunnistuse, mille kohaselt Preuk oli isiklikult näinud "''Kammleri surnukeha ja viibinud tema matmise juures''" 9. mail 1945. Berlin-Charlottenburgi ringkonnakohus otsustas 7. septembril 1948 tema surmaajaks ametlikult 9. mai 1945.
137. rida ⟶ 136. rida:
Autor Bernd Ruland, tema 1969 raamatus, ''Wernher von Braun: Mein Leben für die Raumfahrt'' annab täiesti erineva teabe Kammler surma kohta. Vastavalt Rulandile, saabus Kammler Prahasse lennukiga 4. mail 1945 (sel päeval algas Praha ülestõus), pärast mida tema ja 21 SS-last kaitsesid punkrit üle 500 Tšehhi vastupanuvõitleja vasturünnaku eest 9. mail. Rünnaku ajal Kammleri aide-de-camp Sturmbannführer Starck tulistas teda vältimaks sattumist vaenlase kätte. Seda versiooni saab tagasi jälitada Walter Dornbergerini, kes omakorda ütles, et on kuulnud seda pealtnägijalt.
23. aprillil 1945 läks ta Ebensee’sse (Austrias). Seal oli tal kohtumine SS juhtidega. 4. mail lahkus ta Prahasse. Vastavalt ajakirjanik Gunter d'Alquenile ennustanud Kammler, "et me näeme Prahas midagi"<ref>Gesprächsnotiz Jürgen Thorwald mit Gunter d’Alquen vom 13./14. März 1951, IfZ München, ZS 2/I, Bl. 71</ref>. 4. mai õhtul algas Praha ülestõus. 9. mail vallutas Punaarmee Praha.
9. detsembril 1957 Arnsbergis toimus kohtuprotsess Kammleri alluvate üle Arnsberger Wald 20.-22. märtsil toime pandud võõrtööliste massimõrva asjus. Ringkonnakohtu otsuses märgiti, et Kammler oli koos oma käsundusohvitseri ja autojuhiga mais 1945 Prahas ning elas üle Praha ülestõusu ja Saksa väegede kapitulatsiooni. Ta põgenes koos kahe autoga linnast välja. Varsti peale seda kui ta oli öelnud, et "tal ei ole enam mingit eesmärki" oli ta metsas lõunapool Prahas kinni pidada lasknud. Ta kutsus oma kaaslasi Saksamaale minema ja läks metsa. Veidi aega hiljem oli tema abi ja autojuhti ta leidnud surnuna. Ta oli ilmselt teinud enesetapu kasutades tsüaniidi. Keha maeti kiirustades kohalolijate poolt kohapeal.
===Vastuolud===
Viimastel aastatel on Kammleri seostatud kahtlaste natside superrelvadega nagu "''Die Glocke''". Esimene märk selles suunas tuli autorilt Nick Cook, kes oma ''The Hunt for Zero Point'' (2001) tõstab esile võimaluse et Kammler toodi USA’sse koos teiste Saksa teadlastega osana ’Operation Kirjaklamber’ tema osaluse tõttu arvatavates salajastes Saksa projektides. Joseph P. Farrelli ''Reich of the Black Sun'' (2005) lisab veel enam kahtlusi tema surma asjaolude kohta, aga Farrelli ainus allikas raamatus "Blunder! How the U.S. Gave Away Nazi Supersecrets to Russia" (1985) on isehakanud ’Briti luure agent’ Tom Agoston.
==Karjääritähised==
===Auastmed===
* 20.04.1936 SS-Untersturmführer
* 20.04.1937 SS-Obersturmführer
* 12.09.1937 SS-Hauptsturmführer▼
* 1937 Leutnant d.R (reservis)▼
▲12.09.1937 SS-Hauptsturmführer
* 11.09.1938 SS-Sturmbannführer▼
* 01.06.1939 SS-Obersturmbannführer▼
▲1937 Leutnant d.R (reservis)
* 01.08.1940 SS-Standartenführer▼
* 01.06.1941 SS-Oberführer▼
▲11.09.1938 SS-Sturmbannführer
* 20.04.1942 SS-Brigadeführer und Generalmajor der Waffen-SS▼
* 30.01.1944 SS-Gruppenführer und Generalleutnant der Waffen-SS ▼
▲01.06.1939 SS-Obersturmbannführer
* 01.03.1945 SS-Obergruppenführer und General der Waffen-SS▼
===Autasud===▼
▲01.08.1940 SS-Standartenführer
* [[Pilt:DEU_KVK_Ritter_swords_BAR.svg|50px]] [[Sõjateenete Rist|Sõjateenete Risti]] Rüütlirist mõõkadega (01.02.1945) ▼
* [[Pilt:Ribbon_of_German_Cross_in_Gold.png|50px]] [[Saksa Rist Kullas]] (28.11.1944)
▲01.06.1941 SS-Oberführer
▲20.04.1942 SS-Brigadeführer und Generalmajor der Waffen-SS
* [[Pilt:DEU_KVK_1_Klasse_swords_BAR.svg|50px]] [[Sõjateenete Rist|Sõjateenete Risti]] 1. klass mõõkadega (1943)▼
* [[Pilt:DEU_KVK_2_Klasse_swords_BAR.svg|50px]] [[Sõjateenete Rist|Sõjateenete Risti]] 2. klass mõõkadega (1942)▼
▲30.01.1944 SS-Gruppenführer und Generalleutnant der Waffen-SS
* Ehrenwinkel der Alten Kämpfer (V SS-vormi varrukal)
* [[Pilt:Sudetenland Medal Bar.PNG|50px]] Sudeedimaa okupeerimise mälestusmedal 1938
▲01.03.1945 SS-Obergruppenführer und General der Waffen-SS
* Saksa Punase Risti teenetemärk II klass
▲==Autasud==
* [[Pilt:SS-Zivilabzeichen.jpg|20px]] SS-Tsiviilmärk
▲[[Pilt:DEU_KVK_Ritter_swords_BAR.svg|50px]] [[Sõjateenete Rist|Sõjateenete Risti]] Rüütlirist mõõkadega (1945)
* Ehrendegen des Reichsführer-SS▼
*[[Pilt:
▲[[Pilt:DEU_EK_1_Klasse_BAR.svg|50px]] [[Raudrist]] 1939 I klass
▲[[Pilt:DEU_EK_2_Klasse_BAR.svg|50px]] [[Raudrist]] 1939 II klass
▲[[Pilt:DEU_KVK_1_Klasse_swords_BAR.svg|50px]] [[Sõjateenete Rist|Sõjateenete Risti]] 1. klass mõõkadega
▲[[Pilt:DEU_KVK_2_Klasse_swords_BAR.svg|50px]] [[Sõjateenete Rist|Sõjateenete Risti]] 2. klass mõõkadega
▲Ehrendegen des Reichsführer-SS
==Popkultuuris==
* Kammler ilmub Philip Kerr romaanis ''A Quiet Flame'', viiendas Kerri seerias Saksa politseinik/detektiivist Bernie Guntherist. Romaanis pääses Kammler Saksamaalt ja töötas Ameerika tuumaprogrammis. Aga kui endine kõrge Saksa ametnik, kartis ta vahistamist USA’s ja põgenes Argentinasse, kus tast sai lähedane sõber president Juan Perónile.
208. rida ⟶ 195. rida:
* "Rüstungsindustrie in Oberammergau im Zweiten Weltkrieg".
* Klee, Ernst (2007). Das Personenlexikon zum Dritten Reich (utgåva 2. Aufl.). Frankfurt am Main: Fischer Taschenbuch Verlag. sid. 297. ISBN 978-3-596-16048-8
* Karlsch, Rainer: ''Hitlers bombe''. Alemania: DVA, 2005. ISBN 3-421-05809-1
* Allen, Michael Thad: ''The business of genocide – The SS, slave labour and the concentration camps''. Londres, 2002.
* Miller, Michael D.; Schulz, Andreas (2012). Leaders of the SS and German Police, Vol. 2. San Jose, California: R. James Bender Publishing
==Välislingid==
* [http://forum.axishistory.com/viewtopic.php?t=13942 Axis History Forum] Pilt ja elulugu (ingl.k.)
* [http://greyfalcon.us/restored/KAMMLER.htm Grayfalcon.us] Pildid ja elulugu (ingl.k.)
* [http://www.dws-xip.pl/reich/biografie/lista1/113619.html Dws-xip.pl] Pilt ja elulugu (poola k.)
{{JÄRJESTA:Kammler, Hans}}
| |||