Liechtenstein: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Epp (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
PResümee puudub
116. rida:
 
[[Pilt:Johann Adam Andreas von Liechtenstein.jpg|thumb|upright|left|[[Johann Adam Andreas von Liechtenstein]] ]]
Kui Hohenemsi krahviperekonnal olid tekkinud rahalised raskused, ostis [[Liechtensteini vürst]] [[Johann Adam Andreas]] nendelt algul ära Schellenbergi (1699), hiljem ka Vaduzi (1712). Vürstisuguvõsa on nime saanud [[Liechtensteini linnus]]e järgi [[Mödling]]i lähedal [[Viin]]i lähikonnas; suguvõsa ulatub tagasi 12. sajandisse. Karl von Liechtenstein tõsteti 1608 päritavasse vürstiseisusesse ning temast sai esimene Liechtensteini vürst [[Karl I (Liechtenstein)|Karl I]]. Liechtensteini perekond jäi elama [[Alam-Austria]]sse<ref>[[Franz Josef II]] asus esimese vürstina koos perekonnaga elama põhiliselt Vaduzi.</ref>. Ta omandas ulatuslikke alasid [[Böömimaa]]l, [[Määrimaa]]l ja [[Sileesia]]s. Liechtensteini Vürstiriik loodi [[23. jaanuar]]il [[1719]] [[Püha Rooma keiser|Püha Rooma keisri]] [[Karl VI]] aktiga, kes kinnistas [[lään]]i [[Anton Florian]]ile. Vürstitiitlile lisandus siis ''und zu''.
 
[[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] ajal vallutasid Liechtensteini nii prantslased kui ka venelased. [[Pressburgi rahu]] (1805) järel liitus Liechtenstein [[Reini konföderatsioon]]iga ning temast sai iseseisev riik. Pärast [[Napoleon]]i langemist [[1815]]. aastal liitus Liechtenstein [[Saksa Liit|Saksa Liiduga]].