Wildfelli härrastemaja rentnik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
17. rida:
| isbn =
}}
"'''Wildfelli härrastemaja rentnik'''" (''The Tenant of Wildfell Hall'') on inglise kirjaniku [[Anne Brontë]] [[1848]]. aastal avaldatud teine ja ühtlasi viimane romaan ([[kiriromaan]]). Raamat on kirjutatud Gilbert Markhamilt õemehele härra Jack Halfordile saadetud kirjade vormis, jutustades loo, kuidas Gilbert oma naisega kohtus. Jutustuses on oluline osa Gilberti naise Heleni päevikul - romaanis on sealt ka päevikustiilis väljavõtted.
 
==Romaani iseloomustus==
47. rida:
Umbes samal ajal hakkavad naabruskonnas levima kuuldused, mille arvatavasti Eliza Millward või Jane Wilson olid algatanud, et proua Grahami poja isa on härra Lawrence - samuti naabruses elav poissmees, kellega Gilbertil olid siiani olnud sõbralikud suhted. Kui kuulujutud ka Gilberti kõrvu jõuavad, arvab ka tema esialgu märkavat Arthuri ja härra Lawrence'i vahel sarnasust, ent lähemalt vaagides leiab, et nad ei ole seda. Külajuttudest šokeerituna ei usu ta neid, sest proua Graham ei näita välja mingit erilist poolehoidu viimase suhtes. Härra Lawrence hoiab samas ilmselgelt naist väga ja on temast kõneldes sama salalik, kui proua Graham ise, mille tõttu meestevaheline endine sõprus kahanema hakkab. Härra Markham läheb isegi nii kaugele, et nimetab härra Lawrence'i silmakirjateenriks.
 
Nädal pärast seda juhtumit läheb Gilbert taas proua Helen Grahamile külla - seda pärast luhtunud katseid teda „kogemata“ põldudel jalutamas või maalimas kohata. Nad jalutavad koos aias ja räägivadvestlevad, kuni peatuvad ühe roosipuusammalroosi puhma juures, mille Gilbert talle paarimõne nädala eest Rose'i nimel oli toonud. Naine murrab ühe õie ja palub Gilbertil selle Rose'ile anda; tema küsimuse peale, kas ta seda endale võtta ei või, vastab proua, et temale on mõeldud teine. Kui proua Graham roosi Gilbertile ulatab, ei võta too mitte ainult roosi, vaid ka seda hoidva käe, mida ei tõmmatagi kohe vabaks. Härra Markham arvab, et tema võidutund on saabunud. Järsku on aga naise näost lugeda sisemist pingelist võitlust ning käsi tõmmatakse kohe noorhärra haardest vabaks. Proua Graham astub isegi paar sammu tagasi enne teatamist, et nii ei saa, seades tingimuseks, et Gilbert võib teda võtta vaid emaliku või õeliku sõbrana ega mitte kunagi millegi rohkemana.
 
Kolme nädala pärast näeb Gilbert Heleni aias midagi, mida ta ei oleks tohtinud näha: härra Lawrence'it ja Helenit koos jalutuskäigul, mehe käsi ümber viimase piha, Heleni käsi Frederick Lawrence'i õlal, pidamas avameelset dialoogi.