'''PC/XT-siin''' on kaheksa-[[bitt|bitine]] ISA siin, mida kasutati [[Intel]] [[Intel 8086|8086]] ja Intel [[Intel 8088|8088]] süsteemidel [[IBM PC]]-des ja [[IBM PC XT]]-des 1980-datel. aastatel. Selle 62 kontakti seas olid [[multipleksimine|demultipleksitud]] ja elektriliselt puhverdatud versioonid 8088 protsessori kaheksast andme- ja 20 aadressiribast koos voolujuhtmete, kellade, lugemise ja kirjutamise taktsignaali, katkestusribade ja muuga. Voolujuhtmed sisaldasid -5 V ja +/-12 V, et toetada [[PMOS loogika|pMOS]]-i ja tarvikurežiimi [[NMOS loogika|nMOS]] vooluringe, sealhulgas dünaamilist RAMi. XT siini ülesehitus kasutab ühte [[Intel 8259]] [[Programmable Interrupt Controller|PIC]]-i (Programmable Interrupt Controller), andes kaheksa vektoriseeritud ja prioritiseeritud katkestusliini. Sellel on neli [[Direct memory access|DMA]] kanalit, millest kolm on välja toodud XT siini laienduspesade juurde. Nendest kaks on tavaliselt juba eraldatud masina funktsioonide jaoks (disketiseade ja kõvaketta kontroller):
{| class="wikitable"
! DMA kanal !! Laiendus !! Standartne funktsioon
67. rida:
=== ATA (PATA) ===
Nagu selgitatud ''Ajaloo'' lõigus, oli ISA aluseks [[Paralleel-ATA]] (PATA või ATA) liidese loomiseksloomisel, mida kasutati ATA (a.k.a IDE) ja veel hiljutisemalt [[Serial ATA]] (SATA) kõvaketastel. Füüsiliselt on ATA lihtne ISA alamhulk, millel on 16 andmebitti, toetus täpselt ühe IRQ ja ühe DMA kanali jaoks, 3 aadressibitti ja lisaks kaks IDE aadressi valimisriba ning mõni unikaalne ATA/IDE kõvaketaste spetsiifiline signaaliriba. ATA läheb ISA haardest palju kaugemale täpsustades füüsilise seadme registrite hulga, mida iga ATA (IDE) ketas peab realiseerima ja millele juurdepääs käib kasutades aadressibitte ja aadressi valiku signaale ATA füüsilise liidese kanalis. Lisaks spetsifitseerib ATA täiskomplekti protokolle ja seadmekäske fikseeritud ketaste juhtimiseks registritega, mille kaudu kõik ATA kõvaketaste operatsioonid läbi viiakse. Järgmine erinevus ISA ja ATA vahel on see, et kui ISA siin kasutas ühte ainsat standardset taktsagedust (tagurpidi ühilduvuse jaoks), siis ATA liides pakkus mitut erinevat kiiruserežiimi, suutis valida nende hulgast, et sobituda ühendatud seadme maksimaalse kiirusega, ja lisas suuremaid kiiruseid hilisemate ATA standardi versionidega (kuni 133 MB/s ATA-6 (kõige hilisema) jaoks). Enamasti jooksis ATA palju kiiremini kui ISA.
