Analoogelektroonika: erinevus redaktsioonide vahel

'''Analoogelektroonika''' on [[elektroonika]] haru, mis tegeleb pidevalt muutuvate [[elektrisignaal]]idega ([[analoogsignaal]]idega) ja erineb sellega [[digitaalelektroonika]]st, kus töödeldakse [[Digitaalsignaal|digitaal]]- ehk arvsignaale. Ümbritsevas maailmas puutuvad inimesed kokku just pidevalt muutuvate suurustega (näiteks ([[heli]], [[valgus]], [[temperatuur]], [[rõhk]]), seega analoogsignaalidega. Sõna "analoogne" tuleb kreekakeelsest sõnast ''ανάλογος'' (''analogos'') ja tähendab "samalaadne", "vastav".

Analoogsignaali kandja kasutab mingit omadust signaali informatsiooni esitamiseks. Näiteks [[aneroidbaromeeter]] kasutab näidiku nõela pöördenurka informatsiooni esitamiseks [[Õhurõhk|õhurõhu]] muutuste kohta. <ref>http://books.google.ee/books?id=rzM7AAAAMAAJ&printsec=frontcover&dq=aneroid+barometer&redir_esc=y#v=onepage&q=&f=false.</ref>

Analoogelektroonikal on suur hulk rakendusi. Sisuliselt kõik elektroonilised süsteemid töötlevad mingis osas, peamiselt sisendis ja väljundis analoogsignaale. Mõnel juhul saadakse mõõtesignaal kohe digitaalsignaalina.<ref name="cg2" />

Tõenäoliselt tuntuim näide analoogelektroonika rakenduse kohta on helivõimendussüsteem, mis koosneb näiteks mikrofonist, võimendist ja kõlarist. Mikrofon muundab heli elektrisignaaliks, võimendi tugevdab signaali piisavalt, et seda saaks läbi kõlarite ette mängida.<ref name="cg3" />

Multimeediasüsteemid kombineerivad tihti analoog- ja digitaalelektroonikat. Heli, mis on olemuselt analoogsignaal, salvestatakse ja konverteeritakse läbi [[analoog-digitaalmuundur]]i digitaalsignaaliks. Digitaalkujul saab selle salvestada [[CD (andmekandja)|CD-plaatidele]] ja muudele digitaalsetele andmekandjatele. Ettemängimisel digitaalsignaal dekodeeritakse, muudetakse analoogsignaaliks ja esitatakse läbi kõlarite. Varem laialt levinud [[vinüülplaat]]ide ja [[helikassett]]ide puhul salvestati analoogsignaalid otse andmekandjatele.<ref name="cg4" />

Analoogsignaale läheb vaja ka mitmes [[meditsiin]]i [[diagnostika]] valdkonnas, näiteks [[ultrasonograafia]]s ja [[elektrokardiogramm]]i puhul. Ultrasonograafia seade tekitab elektri abil helisignaali, mis läbib otse saatja vastas olevad pehmed koed ja peegeldub kaugematelt ja kõvematelt kudedelt tagasi. Tagasi peegeldunud signaal registreeritakse, muundatakse uuesti elektriliseks ja kuvatakse pildina ekraanil.<ref name="cg5" />

[[Elektrokardiogramm]]i seade mõõdab inimese südamelöökidest tulenevaid vooluimpulsse. Need läbivad võimendi ja kuvatakse analoogsignaalina ekraanil.<ref name="cg5" />

[[Televisioon]]i- ja [[raadio]]ülekannete salvestamiseks kasutatavad mikrofonid ja [[kaamera]]d võtavad info (heli ja [[video]]) alguses vastu analoogsignaalidena. Varasemalt [[modulatsioon (ülekandetehnika)|moduleeriti]] ringhäälingusateid edastavaid raadiolaineid nende võimendatud analoogsignaalidega, kuid tänapäeval on üle mindud digitaalsignaaliga moduleerimisele.<ref name="cg6" /> [[Euroopa Liit]] on otsustanud, et alates 2012. aastast edastatakse liikmesriikides telesaateid digitaalselt. Eesti otsustas 2008. aastal, et 2010. aasta 1. juulil minnakse üle [[digitelevisioon]]ile<ref name="tm" /> ja seda ka tehti<ref name="err" />.

Tänapäeval käib signaalitöötlus enamasti digitaalselt, sest digitaalelektroonika areng ja [[digitaalsignaali protsessor]]ite ilmumine on selle lihtsaks ja taskukohaseks muutnud. Enne analoog-digitaalmuundurit tuleb signaal siiski läbi analoogfiltri lasta ja väga kõrgete sageduste korral on signaalitöötluseks endiselt kasutusel analoogelektroonika.<ref name="cg1" /> Et analoog- ja digitaalelektroonika kodeerivad infot erinevalt, siis töödeldakse ka signaale erinevalt. Kõiki analoogelektroonikaga tehtavaid operatsioone, nagu võimendamine ja filtreerimine, saab teha ka digitaalelektroonika vahenditega.