Hyde Park: erinevus redaktsioonide vahel

[[File:Aerial view of Hyde Park.jpg| thumb| Vaade Hyde Parki´ileParkile ja Kensington Gardens´ileGardensile õhust.]]

Aegade jooksul on siin aset leidnud palju üritusi ja sündmusi. 1851. aastal toimus Hyde Parkis [[Suur näitus]] (ehkvt [[maailmanäitus]]; 1851. aasta maailmanäitus), mille puhuks ehitati pargi lõunaserva arhitekt Joseph Paxtoni kavandatud [[Kristallpalee]].

20. juulil 1982. aastal said Hyde Parkis ja [[Regent Park|Regent Parkis]]´is sõjaväelise tseremoonia ajal toimunud kahes pommiplahvatuses, mille korraldamist seostati Ajutise Iiri Vabariikliku Armeega, surma [[Household Cavalry]] ja jalaväerügemendi Royal Green Jacket kaheksa liiget ning seitse ratsahobust.

[[Serpentine]]´i järv (tuntud ka Serpentine´i jõena) jagab pargiala kaheks. Hyde Park piirneb Kensingtoni aedadega ([[Kensington Gardens]]), mida sageli peetakse Hyde Park´iParki osaks. Tegelikult on Kensingtoni aiad siiski eraldiseisev ala alates 1728. aastast, mil kuninganna Caroline võttis vastu otsuse jagada pargiala kaheks. Hyde Park´iParki ja Kensingtoni aedade pindala on vastavalt 1,42 km² <ref>{{cite web|url=http://www.royalparks.org.uk/parks/hyde_park/|title=Hyde Park |publisher=Royalparks.org.uk}}</ref> ja 1,11 km² <ref>{{cite web|url=http://www.royalparks.org.uk/parks/kensington_gardens/|title=Kensington Gardens |publisher=Royalparks.org.uk}}</ref>, moodustades kokku 2,53 km² ning olles seega suurem [[Monaco]] Vürstiriigist (1,95 km²), ent siiski väiksem kui New Yorgi Central Park (3,41 km²). Hyde Park´iParki piiridest väljaspool kagus on teederistmikuna tuntud [[Hyde Park Corner]]. Päevasel ajal sulanduvad kaks pargiala üheks suureks pargiks, ent õhtu saabudes Kensingtoni aiad suletakse. Seevastu samas kõrval asetsev Hyde Park on avatud aasta läbi iga päev alates kella 5.00st hommikul kuni südaööni.

Hyde Park on suurim neljast pargist, mis üheskoos moodustavad kesklinna rohelise pargivööndi. See algab Kensingtoni palee aedadest ja Hyde Parkist, lookleb läbi Hyde Park Corneri ja [[Green Park|Green Parki]]i (19 ha) ning möödudes [[Buckinghami palee]]d ümbritsevast rohealast ulatub läbi [[Saint James Park]]i (23 ha) kuni [[Horse Guards Parade]]'ini [[Whitehall]]is.

1689. aastal asus [[William III]] elama Hyde Park´iParki kaugemas nurgas asuvasse [[Kensingtoni palee]]sse, kasutades pargist läbisõitmisel piki selle lõunaserva kulgevat teed, mida tollal nimetati Kuninga erateeks. See on praegugi olemas laia sirge kruusliivase teena, kulgedes Hyde Park Corner´i läänepoolsest servast Kensingtoni palee suunas. Praegu nimetatakse seda teed [[Rotten Row]]´ks, ent varasemad nimekujud on ka Ratten Row (otsetee), Route du roi (Kuninga tee) ja rotten (teed katva pehme pinnakattematerjali nimetus).<ref>{{ cite book |url=http://www.bartleby.com/81/14534.html |title='Dictionary of Phrase and Fable |author=E Cobham Brewer |authorlink=Ebenezer Cobham Brewer |publisher=Henry Altemus, 1898; Bartleby.com, 2000}}</ref>

Pargi ümberkujundustööd said valmis 1733. aastal ning läksid riigikassale maksma 20 000 naela. Ch. Bridgemani rajatud veekogu, nimega Serpentine, saadi tammi ehitamisel väiksele Westbourne'i jõele, mis voolas läbi Hyde Park´iParki ning polnud üldsegi maalilise lookleva Serpentine'i jõe moodi, mida kirjeldas William Hogart, vaid üksnes tavapärasest erinev lauge jõekäär.

1739. aastal määrati Hyde Park´iParki järelvaatajaks Thomas Thynne, 2. Weymouthi vikont, kes peagi pärast ametisse määramist laskis kaevata Serpentine´i järve sarnase veesilma ka oma Longleati häärberi juurde.<ref>Timothy Mowl, "Rococo and Later Landscaping at Longleat" ''Garden History'' '''23'''.1 (Summer 1995, pp. 56–66) p. 59, noting Jacob Larwood, ''The Story of London Parks'' 1881:41.</ref>

Kuigi Hyde Park´iParki järve nimetatakse Serpentine´iks, kannab tegelikult sellist nime ainult järve idapoolne osa; läänepoolset osa nimetatakse Long Water´iks. Georges Rennie kavandatud sild (1826) Long Wateri juures jaotab järve otsekui kaheks ja on ühtlasi piiriks Kensingtoni aedade ja Hyde Park´iParki vahel.

Üks tähtsamaid pargis toimunud üritusi oli Suur näitus 1851. aastalaasta maailmanäitus, mistarvis ehitati pargi lõunapoolsesse serva Kristallpalee (arh. Joseph Paxton) – hiiglaslik klaasist maja.

Teine oluline ajalooline sündmus Hyde Parkis oli esimene [[Victoria Rist|Victoria Risti]]i pälvinud sõjameeste autasustamistseremoonia 26. juunil 1857, mil [[kuninganna Victoria]] autasustas Briti kõrgeima ordeniga 62 meest. Lisaks kuningannale viibisid tseremoonial prints Albert ja teised kuningliku perekonna liikmed, sealjuures ka tulevane väimees Preisimaa kroonprints Friedrich, hilisem keiser [[Friedrich III]] (viide 11)

Hyde Park´iParki Suur värav, mida tuntakse ka Kuninganna Elizabethi väravana, paikneb Hyde Park Corner´i juures [[Apsley House]]´i kõrval ning püstitati Decimus Burtoni kavandi järgi aastatel 1824–1825.<ref>Howard Colvin, ''A Biographical Dictionary of British Architects 1600–1840'', 3rd ed. 1995, under "Decimus Burton."</ref> Varajane kirjeldus annab teada järgmist:

::'' „ Väravaehitist kaunistavad kannelüüridega Joonia sambad ning selles on kolm suurt võlvitud läbipääsuava sõidukitele, kaks väiksemat läbipääsuava jalakäijatele, väike väravavahi majake jms. Väravaehitise kogulaius on 107 jalga (33 m). Peasissekäik on rõhutatult massiivne: võlvkaar koos katuseosaga toetub neljale sambale – kaks kummalgi pool läbipääsuava. Kaht ülejäänud suurt ja kahe Joonia sambaga ehitud väravat seob peasissepääsuga sammasrida. Joonia sammaste kapiteelide voluudid joonistuvad selgelt esile. Peavärava massiivset katuseosa kaunistab ilus friis, kujutades mereväe ja sõjaväe võidukat protsessiooni. Friisi on kavandanud skulptor John Henning juunior, kelle isa [[John Henning]] on laialt tuntud krahv Elgini kollektsiooni (Elgin marbles) antiiksete skulptuuride pisikoopiate valmistajana. Kummalgi pool suurt väravat asetsevad väikesed jalakäijate väravad. Raudväravad on valmistatud ettevõttes „Härrad Bramah“. Need on mustarohelist värvi ja kinnitatud värava külge metallhingede abil. Kreeka kuslapuu lehtornamenti kujutav väravasepis annab tunnistust meisterlikust tööst.“ ''

Hyde Park´isParkis on arvukalt vaatamisväärsusi: mälestusmärke, skulptuure, purskkaevusid jm. Pargi kirdeosas, Marmorkaare ([[Marble Arch]]) ja endise Tyburni võllapuu asukoha ligidal, paikneb Speakers´ Corner, pargi lõunaservas asub Rotten Row – omaaegne kuninga eratee. Serpentine'i järve lõunakaldal paikneb Walesi printsessi Diana mälestuseks rajatud purskkaev (Diana, Princess of Wales Memorial Fountain) – ovaalne kiviring voolava veega –, mis avati 6. juulil 2004. Serpentine´ist ida pool, otse tammi tagalähedal väiksel aiaalal paikneb Holokaustimälestuskivi memoriaalholokausti ohvritele (Holocaust Memorial; Holocaust Memorial Garden). Terrorismiohvrite monument 7/7 on püstitatud 7. juulil 2005. aastal aset leidnud terrorirünnakus hukkunute mälestuseks, kujutades 52 terasposti – üht sammast iga hukkunu kohta.

Mitmete skulptuurinäituste ajal on pargis eksponeeritud ka üpris eriskummalisi skuptuure. Neist enim tekitasid omal ajal kõneainet “Jooja hobune” (Drinking Horse; praegu (2013) paikneb see pargi põhjapoolsel küljel)<ref>[http://www.flickr.com/photos/chrisww/3657382576/] Hyde Park Corner Drinking Horse statue, 2009 </ref>, populaarsest inglaste maiustusest inspireeritud skulptuur “Kummikommid” (Jelly Babies)<ref>[http://www.bbc.co.uk/news/uk-england-london-11549879 Jelly Babies sculptures displayed in London´s Marble Arch], BBC News, October 15, 2010. </ref> ja skulptuur “Põrr-põrr-põrr” (Vroom Vroom).<ref>[http://londonist.com/2010/10/giant_hand_for_park_lane.php Giant Hand For Park Lane] Londonist, October 25, 2010</ref>