Evolutsioonipsühholoogia: erinevus redaktsioonide vahel

'''Evolutsiooniline psühholoogia''' on [[neodarvinism|neodarvinlik]] äärmuslik vaade, mis seletab psüühiliste omaduste päritolu paljunemiseks saadava kasu (s.o. [[looduslik valik|loodusliku valiku]]) kaudu. Evolutsiooniline psühholoogia põhineb [[sotsiobioloogia]] teooria rakendamisel inimesele. Vaate äärmuslikkus seisneb kõigi käitumuslike omaduste põhjuste taandamises reproduktiivsetele tunnustele ja sugulisele valikule.

 

Evolutsioonilise psühholoogia ajalugu algas Charles Darwiniga, kes tegi ettepaneku, et inimeste sotsiaalsed instinktid on arenenud loodusliku valiku teel. Darwini töö inspireeris hiljem psühholooge nagu William James ja Sigmund Freudi aga enamik 20. sajandi psühholoogidest keskendusid rohkem inimeste käitumist selgitamisele bihaviorismi abil. E.O. Wilson avaldas aastal 1975 raamatu nimega Sotsiobioloogia, mis aitas võta kokku varasemaid seisukohti ja teha teoreetilisi edusamme evolutsiooniteooria suhtes ja selgitada sotsiaalset käitumist loomadel, sealhulgas inimesel. Jerome Barkow, Leda Cosmides ja John Tooby populariseeris terminit "evolutsiooniline psühholoogia" nende aastal 1992 avaldatus raamatus ''The Adapted Mind: Evolutionary Psychology and The Generation of Culture'' [1] Sarnaselt sotsiobioloogiaga on evolutsiooniline psühholoogia äratanud kriitikat, kuid aastate käigus evolutsioon psühholoogia valdkonda on hakatud aksepteerima pidevalt paremini.