Kaitseväe kalmistu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
10. rida:
Sama aasta lõpus hakati kalmistule matma ka [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] langenuid, sõja käigus maeti sinna kokku 575 Eesti sõdurit, Vene [[valgekaartlased|valgekaartlast]] ning [[sõjavang]]i. Sel ajal leidsid kalmistul viimse puhkepaiga ka langenud Briti mereväelased.
1938. aastal asendati haudadel säilinud raudristid kalmistu välimuse ühtlustamiseks kivitahvlitega. Ristid annetati [[Alleveelaevastiku Sihtkapital]]ile<ref>Sõjaväe-surnuaia ristid – vanametalliks. Esmaspäev, 25. aprill 1938, nr. 17, lk. 7</ref>.
Nüüdseks on Eesti-aegsetele haudadele valdavas osas peale maetud Vene sõjaväelased. Ülematmine ning hauatähiste hävitamine sai alguse 1949. aastal. Paljude kivide alla pole tegelikult kedagi maetud. Kalmistule on paigaldatud ka fiktiivseid hauatähiseid umbes 200! Nii näiteks 1985. aastal anti sõjakomissariaadist 32 nime, kellele tuli paigaldada kalmistule kivi. Nimed otsiti Tallinnast 600 kilomeetri raadiuses hukkunute hulgast.▼
▲Nüüdseks on Eesti-aegsetele haudadele valdavas osas peale maetud Vene sõjaväelased. Ülematmine ning hauatähiste hävitamine sai alguse 1949. aastal. Paljude kivide alla pole tegelikult kedagi maetud. Kalmistule on paigaldatud ka fiktiivseid hauatähiseid umbes 200
Suvel 1994 otsustas Tallinna Kaitseväe kalmistu taastamise komisjon, et “kalmistu tuleb taastada Tallinna Kaitseväe kalmistuna, kusjuures taastada tuleb ka mälestusehis, Vabadussõja juhtide mälestusmärk ning Vabadusristi kavaleride mälestusmärk”. ▼
▲Suvel 1994 otsustas Tallinna Kaitseväe kalmistu taastamise komisjon, et “kalmistu tuleb taastada Tallinna Kaitseväe kalmistuna, kusjuures taastada tuleb ka mälestusehis, Vabadussõja juhtide mälestusmärk ning Vabadusristi kavaleride mälestusmärk”.
== Mälestusmärgid ==
| |||