Botswana: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Oun~etwiki (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Oun~etwiki (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
33. rida:
}}
[[Pilt:Botswana kaart.png|pisi|]]
'''Botswana''' (ametlik nimi '''Botswana Vabariik''') on [[merepiirita riik|merepiirita]] [[riik]] [[Lõuna-Aafrika]]s. Kodanikud kutsuvad ennast "batswana" (ainsuses: motswana), eesti keeles kasutatakse sõnu tsvana või botswanalane. Varasem [[Suurbritannia]] [[protektoraat]] nimega Betšuaanamaa sai oma uue nime, Botswana, peale iseseisvumist 30. septembril 1966. Riik on nime saanud maa suurima etnose – [[
Botswana on tasane maa, ligi 70% on kaetud [[Kalahari kõrb]]ega. Riigil puudub väljapääs merele ning maismaapiir on tal lõunas ja kagus [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigiga]], põhjas ja läänes [[Namiibia]]ga ning kirdes [[Zimbabwe]]ga. Põhjakirdes on väga väike (umbes 2 km) täpsustamata piirilõik [[Sambia]]ga.
40. rida:
[[Botswana lipp|Botswana riigi lipul]] on samad värvid, mis [[Eesti lipp|Eesti lipul]], kuid Botswana lipul on need teises suuruses ja järjekorras.
==Ajalugu==
19.sajandil puhkes sõjategevus Botswana tsvanade ja [[Ndebele]] hõimu vahel, kes tungisid kirdest Botswana territooriumile. Pinged eskaleerusid ka ida poolt tulevate hollandi asunikega. Peale seda, kui tsvanade juhid Khama III, Bathoen ja Sebele pöördusid abipalvega Briti valitsuse poole, võttis viimane "Betšuaanamaa" 31. märtsil 1885 enda kaitse alla . <ref>{{cite web|title=Botswana History|url=http://www.lonelyplanet.com/botswana/history|publisher=Lonely Planet|accessdate=14-10-2012}}</ref> Põhjapoolsest territooriumist sai tänapäeva Botswana, lõunapoolsed alad kuuluvad nüüd Lõuna-Aafrika alla. Enamik [[tsvana keel]]t rääkivaid inimesi elab tänapäeval Lõuna-Aafrikas.
1964. aasta juunis kiitis Suurbritannia heaks ettepaneku demokraatliku isevalitseva Botswana asutamiseks. Valitsus kolis 1965. aastal [[Mafikeng]]i linnast Lõuna-Aafrika põhja provintsis värskelt asutatud [[Gaborone]]sse, mis asub Botswana piiri lähedal. 1965. aasta põhiseadus viis esimeste üldiste valimiste ja iseseisvumiseni 30. septembril 1966. Vabadusliikumise juht [[Seretse Khama]] valiti esimeseks presidendiks. Tema valiti tagasi kaks korda. 1984 valiti presidendiks asepresidendina ametis olnud [[Quett Masire]]. Ka tema valiti ametisse tagasi kaks korda. Masire lahkus ametist 1998, tema järglaseks sai [[Festus Mogae]], kes valiti tagasi 2004. aastal. Presidendi ametikoht läks 2008. aastal üle [[Ian Khama]]le (esimese presidendi pojale), kes oli Mogae ajal asepresident ning varem töötas Botswana kaitsejõudude komandörina.
== Haldusjaotus ==
| |||