Saare-Lääne vaenus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P topeltkirjed maha |
Resümee puudub |
||
76. rida:
1537. aasta esimesel poolel toimus Buxhoevedeni ja ordu viimane aktsioon Wilhelmi ja Albrechti toetajate vastu, mille käigus vangistati Kuramaa orduvasall [[Dietrich Butler]] ja mitmed Läänemaa aadlikud. Sama aasta sügisel toimunud maapäeval keeldusid ordu ja Saare-Lääne piiskop neid vabastamast ja maapäevale välja andmast, sest nad olid sooritanud kuritegusid valitseja vastu. Wilhelmi protestid ja abiotsimine välismaalt osutusid tulututeks. Seega oli tema iseseisva poliitika ajamise üritus läbi kukkunud ja ilmnes ka, et tema vend ei suutnud teda piisaval määral abistada. Wilhelmi vastu kujunes Saare-Lääne vaenuse ajal ka sügav umbusk, mis rikkus tema renomee väga pikaks ajaks, samuti kaotas ta 1535. aasta järel ka reaalse võimubaasi Liivimaal, mille sai tagasi alles peapiiskopiks saamisega [[1539]]. aastal. Kuid ka siis jätkus tema suhteliselt terav vastasseis orduga. Ta ei teinud uut otsustavat katset Liivimaa poliitika üldist suunda muuta kuni [[1550. aastad|1550. aastateni]], mil ta kutsus oma koadjuutoriks [[Christoph von Mecklenburg|Mecklenburgi hertsogi Christophi]], mis tõi kaasa uue sisekonflikti, [[koadjuutorivaenus]]e.
Saare-Lääne vaenuse epiloogina võib näha aga sündmuseid aastatel 1539-[[1541]], mil Buxhoevedenile vaenulikud jõud piiskopkonnas taas pead tõstsid ning lõpuks tema kukutamise saavutasid: ordu otsustas 1541. aastal sekkuda, et kapiitli ja rüütelkonnaga taas tülli läinud piiskop vangistada. Tema järeltulijaks valiti Kuramaa piiskop [[Johann von Münchhausen]] ja Buxhoevedenile endale anti elatiseks [[Koluvere (Kullamaa)|Koluvere]] koos 1000 marga ja 20 lasti rukkiga aastas. Ta suri sealsamas 1557. aasta mais.
==Allikad==
* ''Akten und Rezesse der Livländischen Ständetage. Bd. 3, (
* ''Herzog Albrecht von Preussen und Livland (
* ''Herzog Albrecht von Preussen und Livland (
==Kirjandus==
*[[Mihkel Aitsam]]. ''Vigala kihelkonna ajalugu''. Kivi-Vigala: Vigala Vallavalitsus ja Volikogu, 2006.
*[[Magnus von Hirschheydt]]. Der Krieg, der nie stattgefunden hat. Markgraf Wilhelm von Brandeburg-Ansbach, Reinhold von Buxhövden, die Öselsche Bischofsfehde und das Problem der fehlenden Kriegslegitimation. In: ''Geistliche im Krieg''. Hgg. [[Franz Brendle]] und [[Anton Schindling]]. Aschendorff, Münster, 2009. lk-d
*[[Jüri Kivimäe]]. Eestikeelne kiri XVI sajandist. In: ''Keel ja Kirjandus'' 1997, nr 5. Lk-d 315–326.
*Jüri Kivimäe. Piiskop ja Hansakaupmees: Reinhold von Buxhövdeni ja Johann Selhorsti kaubasuhetest 1530. aastate algul. In: ''Sõnadesse püütud minevik: in honorem Enn Tarvel''. Tallinn: Argo, 2009, lk-d
*[[Juhan Kreem]]. Valge Daam, Brandenburgi markkrahv Wilhelm ja keskaegse Liivimaa reformikatse. In: ''Läänemaa muuseumi toimetised'', nr. 10 (2006), lk-d 53–62.
*[[Madis Maasing]]. Die Wieksche Fehde (1532–1536) und Markgraf Wilhelm von Brandenburg. In: ''Forschungen zur baltischen Geschichte''. Nr 5, 2010. Lk-d
*''Nachrichten über das Geschlecht Ungern-Sternberg. Erster Theil, Biographien''. Aus autentischen Quellen gesammelt von [[Rudolf von Ungern-Sternberg]] zu Birkas; im Auftrage der Familie revidirt ergänzt von [[Carl Russwurm]]. Breslau, 1875.
*[[Hans Quednau]]. ''Livland im politischen Wollen Herzog Albrechts von Preussen: ein Beitrag zur Geschichte des Herzogtums Preussen und des preussisch-livländischen Verhaltnisses
*Carl Russwurm. ''Das Schloss zu Hapsal in der Vergangenheit und Gegenwart: Nachrichten aus Geschichte und Sage''. Reval: Franz Kluge, 1877.
*[[Friedrich Oskar Reinhold von Stackelberg]]. Die Verwaltung des Bistums Oesel-Wiek im XVI. Jahrhundert. In: ''Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Altertumskunde zu Riga. Vorträge zur Hundertjahrfeier am 6.-9. Dezember 1934 (1936)'', lk-d
[[Kategooria:Eesti keskaeg]]
| |||