Maatriks: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 66 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
Hardi27 (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida:
{{See artikkel| räägib matemaatika mõistest; muude tähenduste kohta vaata artiklit [[Maatriks (täpsustus)]]}}
{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2008}}
'''Maatriks''' on [[ristkülik]]ukujuline [[tabel]], mis koosneb [[arv]]udest (tavaliselt [[reaalarv]]udest või [[kompleksarv]]udest) või mingitest muudest etteantud [[hulk|hulga]] [[element (matemaatika)|element]]idest, sealhulgas näiteks [[polünoom]]idest, [[funktsioon (matemaatika)|funktsioon]]idest, [[diferentsiaal]]idest, [[vektor]]itest. Tabeli sissekandeid nimetatakse '''maatriksi [[element|elementideks]]'''. Kuigivõi maatriks'''maatriksi on iseenesest lihtsalt tabel, pakuvad maatriksid huvi eelkõige sellepärast, et maatriksikomponentideks'''. elementidegaMaatriksi tehtavateelementide tehete (liitmine ja lahutamine, korrutamine ja jagamine) abilkaudu on võimalik defineerida ka tehted maatriksitega.
 
Tavaliselt eeldatakse, et selle hulga elemente, millest maatriksi elemendid võetakse, saab liita ja lahutada sarnaselt arvudega (nad moodustavad [[Abeli rühm]]a). [[Lineaaralgebra]]s eeldatakse tavaliselt ka, et neid saab arvude kombel korrutada ja jagada (nad moodustavad [[korpus (matemaatika)|korpus]]e). Üldistustes lepitakse ka suurema lahknemisega arvudest: võidakse piirduda nõudmisega, et nad moodustavad [[ühikelemendiga assotsiatiivne ring|ühikelemendiga assotsiatiivse ringi]]. Et osutada sellele, kust maatriksi elemendist võetakse, räägitakse maatriksist '''üle''' mingi hulga, ringi või korpuse (näiteks reaalarvuliste elementidega maatriksit nimetatakse üle [[reaalarvude korpus]]eks).
8. rida:
 
Maatrikseid kasutatakse näiteks [[lineaarvõrrandisüsteem]]ide lahendamisel.
 
 
==Definitsioon==
 
Maatriks on eristatavate horisontaalsete ridade ja vertikaalsete veergudega ümarsulgudesse asetatud arvudest (või üldiselt ringi elementidest) koosnev tabel. Näiteks
:<math>