Labapump: erinevus redaktsioonide vahel

'''Labapumbad''' on [[pump|pumbad]], milles vedeliku panevad liikuma pöörlevad [[laba (masinaehitus)|laba]]d.

Pumba korpuse suhtes fikseeritult asetseva silindrilise sisepinnaga [[staator]]i rõnga telje suhtes ekstsentriliselt paikneb pumba [[rootor (elektrotehnika)|rootor]], mis kinnitub veo[[võll]]ile. Rootorisse on töödeldud pilud, mis asetsevad raadiuse suuna suhtes rootori pöörlemissuunas 12...14° kaldu. Piludes paiknevad labad. Rootor on telje suunas tihendatud analoogiliselt hammasrataspumba tihendusketastega. Tihendusketaste sisse on töödeldud vedeliku sisse- ja väljavoolukanalid. Labad saavad rootori piludes vabalt liikuda. Rootori pöörlemisel surutakse labad tsentrifugaaljõu toimel vastu staatori tööpinda. Rootori telje ja staatori telje ekstsentrilisuse tõttu hakkavad labad rootori pöörlemisel piludes edasi tagasi liikuma. Selle tulemusena muutub kahe laba, staatori ja rootori pinna vahele jääva tööruumi ruumala. Kui staatori ja rootori vahekaugus suureneb, liiguvad [[laba (masinaehitus)|laba]]d väljapoole, tööruum suureneb ning seal tekib vaakum. Samal ajal liigub tööruum kohakuti kanaliga tihenduskettas, mis on ühendatud paagiga ja tööruum täitub vedelikuga. Edasisel rootori pöörlemisel hakkab kaugus rootori ja staatori vahel vähenema ja labad surutakse pesadesse tagasi. Tööruum on selleks ajaks jõudnud teise kanali kohale tihenduskettas, mille kaudu surutakse vedelik pumbast välja. Nii toimub igas tööruumis rootori ühe pöörde jooksul üks imemis- surumistakt. Kuna vedeliku surve toimib ainult pumba ühes pooles, langeb [[veovõll]]i [[laager|laagritele]] tasakaalustamata [[jõud]], siit ka pumba nimetus: tasakaalustamata pump.