Kiigepüha: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
8. rida:
 
==Pühapäev - maagiapäev==
MunapühaKiigepüha hommikul tõustakse enne päikesetõusu. Peremees või perenaine [[urbib]] teisi – lööb magajatele kergelt [[urvaoks]]tega vastu tekki. Urbimine toob majja virkust, jõudu ja tervist. Nooruse säilitamiseks tuleks nägu pesta puhta veega, millesse on pandud toores muna või pajuurbi. Et silmad jääksid selgeks ja terveks, selleks soovitati pesuvette panna hõberaha.
Vanarahvas kinnitas, et kui lihavõttehommikul on katused valged või kaetud härmatisega, siis on oodata veel 40 külma ööd. Ülestõusmispüha härmatis aga tõotavat head vilja-aastat.
Õnnetoovaks peetakse tõusva päikese või tantsu vaatamist esimese lihavõttepüha hommikul. Usutakse, et munapüha hommikul päike tantsib. Liivlastel kaasneb sellega lindude tervituslaul.
14. rida:
Kiigepühal küla kogunes kiigemäele. Kiikujad peavad kiigevalmistajatele muna andma. Kiikumine puhastab inimest seesmiselt, teeb keha kergeks, loob hea käekäigu. Otepääl on seepärast isegi haiged kiigele viidud. Kiikumist on peetud viljakusmaagiliseks toiminguks vilja- ja linakasvu heaks samamoodi nagu vastlaliu tegemist vastlapäeval. Samuti usutakse, et see hoiab kihulaste ja teiste parasiitide eest. Tütarlapsed ennustasid kiige abil oma tulevikku. Nad kogunesid kiigest veidi maad eemale ja jooksid siis võidu kiigele. Kes kõige enne kiigele jõudis, sel pidavat tulema õnnelik aasta ning ta pidavat teistest varem mehele saama. Külmade ilmade puhul tehti kiik rehe alla, sest kiikuda pidi saama ilmtingimata. Kiikumise juurde kuuluvad kiigelaulud.
 
MunapühalKiigepühal ei tehtud töid peale hädapäraste. Rõhutati kolinaga tööde keeldu. Vastasel korral müristaks kukutata (Uku) suvel liiga palju (Hargla). Sarnaselt teiste tähtsamate pühadega ei lubatud tuba pühkida, et õnne (põrandal olev vägi või hinged) koos sodiga ära ei pühitaks.
 
==Muna kui sümbol==