Arukask: erinevus redaktsioonide vahel

Arukase üks tuntum looduslik vorm on '''maarjakask''' ehk [[karjala kask]].

 

 

Arukask on [[püsik|mitmeaastane]] [[ühekojaline taim|ühekojaline]] [[heitlehisus|heitlehine]] [[lehtpuu]]. Tal on valge [[tüvi]] ja pikad rippuvad [[oks]]ad. [[Võrse]]d on paljad, punakaspruunid ja on kaetud vahatäpikestega, mis eristavad teda [[sookask|sookasest]]. Arukasel on [[kolmnurkne leht|kolmnurksed]], [[rombjas leht|rombjad]] või [[munajas leht|munajad]], harilikult pikalt [[terav lehetipp|teritunud tipuga]] ja [[kiilja alusega leht|laikiilja alusega]] [[saagjas leheserv|teravsaagja servaga]] [[roots]]ulised [[lihtleht|lihtlehed]]. Heleroheliste lehtede pikkus on 4–7 ja laius 2,5–4,5 cm. [[võrse|Pikkvõrsetele]] kinnituvad arukase lehed [[vahelduv leheseis|vahelduvalt]], [[võrse|lühivõrsetele]] kimpudena. Lehed on nahkjad, pealt läikivad, noorelt kleepuvad.