Neutrontäht: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Bot: Migrating 62 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q4202 (translate me)
29. rida:
Neutrontähed „avastati” teoreetiliselt tunduvalt varem, kui nende olemasolu vaatluste teel kindlaks tehti. [[Lev Landau]] väitis [[1931]], et on võimalik ka neutronitest koosnev täht, muidugi oli see alles [[hüpotees]], samuti pakuti ka, et see tekib [[supernoova]]dest. Tükk aega ei pakkunud neutrontähed inimestele huvi, kuna maapealsetele teleskoopidele jäid neutrontähed nähtamatuks ja nende [[heledus]] jääb kõvasti alla isegi meie [[Päike]]sele.
 
Kuid aasta [[19861967]] sai pöördepunktiks neutrontähtede uurimises. Sel aastal avastati väga stabiilse perioodiga pulseeriv kiirgusallikas sagedusel 81,5 MHz. Alguses arvati, et tegemist on maavälise eluvormiga (väikesed rohelised mehikesed), kuid peagi mõisteti, et tegemist on kiiresti pöörleva neutrontähega, millel on väga tugev magnetväli. Meile näib, et raadiokiirgus millega meid „pommitatakse” pulseerib ja sellest ka nimetus raadiopulsar. Selle idee peale tuldi, tänu [[Krabi udukogu]]le. Paljud kahtlustasid, et Krabi udukogu oli jäänus supernoovast, mille [[Hiina]] [[astronoom]]id olid ära märkinud 900 aastat varem. Mitmeid aastaid hiljem avastati pulsar täpselt Krabi udukogu keskelt ning see kinnitas nende kahtlusi.
 
== Neutrontähe teke ==