Kristjan Palusalu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lehekülg asendatud tekstiga '{{See artikkel| räägib maadlejast; laeva kohta' |
P Tühistati kasutaja 84.50.64.216 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Legobot. |
||
1. rida:
{{See artikkel| räägib maadlejast; laeva kohta vaata artiklit [[Kristjan Palusalu (laev)]]}}
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}}
{{Olümpiavõitja
| Nimi = Kristjan Palusalu
| Pilt = Foto ja negatiiv, ESM F 416-4-B6256.jpg
| Pildisuurus =
| Pildinimi = Kristjan Palusalu, 1936
| Riik = Eesti
| Sünniaeg = [[10. märts]] [[1908]]
| Surmaaeg = {{dda|1987|7|17|1908|3|10}}
| Pikkus = 184 cm
| Kaal = 115 kg
| Spordiklubi= Tallinna "Sport"
| Treener = Anton Ohaka
| Medalid =
{{MedalOlümpia}}
{{Kuldmedal|[[1936. aasta suveolümpiamängud|1936 Berliin]]|[[Kreeka-rooma maadlus]]e raskekaal}}
{{Kuldmedal|[[1936. aasta suveolümpiamängud|1936 Berliin]]|[[Vabamaadlus]]e raskekaal}}
{{MedalVõistlus|Euroopa meistrivõistlused}}
{{Kuldmedal|[[1937. aasta Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses|1937 Pariis]]|[[Kreeka-Rooma maadlus]]}}
}}
'''Kristjan Palusalu''' (aastani [[1935]] '''Kristjan Trossmann'''; [[10. märts]] [[1908]] [[Varemurru]], [[Saulepi vald]] – [[17. juuli]] [[1987]]) oli [[eesti]] [[maadleja]], [[olümpiavõitja]] [[1936. aasta suveolümpiamängud|Berliinis]] [[1936]] nii [[kreeka-rooma maadlus|kreeka-rooma]] kui ka [[vabamaadlus]]e [[raskekaal]]us, [[Euroopa meister]] [[1937]] kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne [[Eesti meister]].
Ta on koos [[Ivar Johansson]]iga üks kahest sportlasest, kes on tulnud olümpiavõitjaks mõlemas maadlusviisis.
Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kilo raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114-115 kilo. Ta esindas spordiklubi [[Tallinna Sport]].
== Lapsepõlv ==
Kristjan sündis [[Läänemaa]]l [[Saulepi vald|Saulepi vallas]] [[Varemurru]] külas Looritsa talus (praegu [[Pärnumaa]], [[Varbla vald]], [[Rädi]] küla; alles on vaid talukoht) Jüri ja Liiso Trossmanni kaheksanda lapsena. Tal oli neli vanemat venda ja kolm õde.
16-aastaselt polnud Kristjanil külas enam [[vägikaikavedu|vägikaikaveos]] vastast. Ta oleks hea meelega treeninud ja võistelnud, aga polnud õpetajaid ega vastaseid. Ta harjutas üksi [[riistvõimlemine|võimlemist]], [[tõstmine|tõstmist]] ja [[kergejõustik]]ku, eriti [[jooks (sport)|jooks]]u, vahel kõndis 15 kilomeetrit [[Varbla]]sse või 30 kilomeetrit [[Vatla]]sse, et teistega rammu katsuda.
==Sõjaväeteenistus ja esimesed võistlused==
1929. aasta aprillis võeti Kristjan sõjaväe ajateenistusse [[Tallinn]]a lähedal asuvasse [[Suurupi]] merekindlusesse. 24. novembril võitis ta Tallinna [[garnison]]i maadlusvõistlustel A-klassis esikoha. Peagi alustas ta treener [[Anton Ohaka]] ergutusel üks-kaks korda nädalas treeninguid Tallinna klubis "Sport" ning osales esimestel võistlustel. Detsembris Eesti meistrivõistlustel [[vabamaadlus]]es kaotas ta [[Olaf Luiga]]le ja [[Otto Viikberg]]ile (Viikmäe).
1930. aasta veebruaris Eesti meistrivõistlustel [[kreeka-rooma maadlus]]es kaotas ta taas Luigale ja Viikbergile.
Oktoobris lõppes poolteist aastat väldanud sõduriaeg. Pärast kodutalus veedetud kuud asus ta elama Tallinnasse, astus klubi "Sport" liikmeks ja leidis tööd klubi liuvälja hooldajana. (Peagi siirdus Kristjan tööle raualattu "Venn. Popov ja Poeg".)
Novembris Eesti meistrivõistlustel vabamaadluses kaotas ta jälle Luigale ja Viikmäele, kuid võitis [[Arnold Luhaäär]]t ja [[Aleksander Kõllo]]t ning teenis esimese medali: pronksi.
==1931-1935==
1931. aasta märtsis Eesti meistrivõistlustel kreeka-rooma maadluses võitis Trossmann Kõllo, Luiga ja [[Eduard Männik]]u, kuid sai Arnold Luhaäärelt seljakaotuse ning jäi kolmandaks. Selgus, et see oli kokkuleppekaotus, et Luhaäär tuleks Eesti meistriks ja sõidaks EM-ile [[Praha]]sse. Karistuseks saadeti sinna hoopis Viikmäe, kes tuli neljandaks. See oli eelviimane kaotus, mille hilisem Palusalu eestlaselt sai.
Eesti võitis oktoobris [[Riia]]s [[Läti]]t 5:2. Trossmann alistas [[Alberts Zvejnieks]]i.
Trossmann tuli Eesti meistriks vabamaadluses.
Eesti viigistas novembris Tallinnas [[Soome]]ga 14:14. [[Voldemar Väli]] ja [[Ago Neo]] kõrval tõsteti esile Trossmanni, kes seljatas 4. minutil [[Väinö Laitinen|Väinö Laitise]] ja kaotas 1:2 39-aastasele kahekordsele maailmameistrile ja kahekordsele olümpiahõbedale [[Edil Rosenqvist]]ile.
Trossmann tuli 1932. aastal Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis.
[[Rootsi]]–[[Saksamaa|Saksa]]–[[Ungari]]–Eesti maavõistlusel [[Stockholm]]is kaotas Trossmann olümpiapronksidele, ungarlasele [[Rajmund Badó]]le ja sakslasele [[Georg Gehring]]ile ning kolmekordsele olümpiavõitjale rootslasele [[Carl Westergren]]ile. Viimaseks jäi ka Eesti.
See oli üks põhjus, miks Eesti [[1932. aasta suveolümpiamängud|Los Angelese olümpiamängudelt]] üldiselt kõrvale jäi. [[Osvald Käpp]] siiski maadles.
Maavõistlusele Lätiga Tallinnas pandi raskekaalus välja Eduard Männik, kes aga kaotas Alberts Zvejnieksile. Eesti siiski võitis 5:2.
1933. aastal tuli Trossmann Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis.
Maavõistlusel Riias seljatas Trossmann Zvejnieksi. Eesti võitis 6:1.
Euroopa meistrivõistlustel [[Helsingi]]s oli neli maadlejat. I [[Kurt Hornfischer]], II [[Arvo Niemelä]], III Carl Westergren. Esimesena medalita jäänud Trossmann sai kaks aastat nooremalt Hornfischerilt seljakaotuse ja Westergrenilt punktikaotuse. [[Albert Kusnets]] kergekeskkaalus ja [[Olaf Luiga]] poolraskekaalus said pronksi.
[[Turaani turniirid|I Turaani turniirile]] [[Budapest]]i saadeti Viikmäe. Eesti jäi Soome (18) ja Ungari (13) järel viimaseks (11).
II Turaani turniiri Helsingis 18. ja [[19. märts]]il 1934 võitis Soome (21) Eesti (12) ja Ungari (9) ees. Soome võitis kõigis kaaludes. Trossmann tunnistati Eesti parimaks, kuigi kaotas 0:3 Arvo Niemeläle.
Eesti meistrivõistlustel kreeka-rooma maadluses kaotas Trossmann [[Nikolai Karklin]]ile, kes Eesti meistriks tuli.
Need kaks kaotust jäidki talle Eestis viimasteks. Kristjan Palusalu ei kaotanud kodustel võistlustel enam kordagi.
Euroopa meistrivõistlustele kreeka-rooma maadluses [[Rooma]] raskekaallast ei saadetud (Hornfischer võitis [[Rudolf Svensson]]i (Rootsi) ja Alberts Zvejnieksi ees). Ago Neo sai hõbeda.
Eesti võitis Tallinnas Läti 5:2.
Nimede [[eestistamine|eestistamise]] kampaania käigus muutis Trossmann oma nime Palusaluks.
Palusalu tuli Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis.
Euroopa meistrivõistlustele kreeka-rooma maadluses [[Kopenhaagen]]isse raskekaallast ei saadetud (Hornfischer võitis kolmandat korda järjest [[Hjalmar Nyström]]i (Soome) ja [[Alberts Zvejnieks]]i ees). Ago Neo sai pronksi.
Euroopa meistrivõistlustele vabamaadluses [[Brüssel]]isse raskekaallast ei saadetud. Võitis [[Karl Hegglin]] ([[Šveits]]) Hornfischeri ja [[Nils Åkerlindh]]i ees.
Eesti võitis Riias Läti 5:2.
III Turaani turniiri [[15. november|15.]]–[[17. november|17. novembril]] Tallinnas võitis Eesti (18 punkti) Soome (14) ja Ungari (10) ees. Oma kaalu võitsid [[Voldemar Väli]], [[Edgar Puusepp]], Ago Neo, Olaf Luiga ja Kristjan Palusalu. [[Kärbeskaal (maadlus)|Kärbeskaal]]lane [[Evald Sikk]] tuli teiseks ja [[sulgkaal]]lane [[Harald Miss]] kolmandaks. Palusalu võitis 2:1 Nyströmi.
== Berliini olümpiamängud ==
[[1936. aasta suveolümpiamängud|Berliini olümpiamängudel]] pandi Kristjan Palusalu ja Ago Neo välja mõlemas maadlusviisis. Esialgne plaan oli lasta meestel paar matši vabamaadluses teha ja siis loobuda, et kreeka-rooma stiilis paremini esineda. Kumbki mees ei tahtnud aga katkestamisest kuuldagi ja mõlemad tõid Eestile kaks medalit.
Vabamaadluse raskekaalus oli 11 maadlejat. Esimeses ringis seljatas Palusalu Josef Klapuchi (aega kulus 10.50). Vastase seljatasid ka Hjalmar Nyström ja Nils Åkerlindh.
Teises ringis seljatas Palusalu [[Robert Herland]]i ([[Prantsusmaa]]; 6.45) ja tõusis liidriks. Üks miinus oli Åkerlindhil, kes 2:1 võitis Nyströmi, ja [[Werner Bürki]]l ([[Šveits]]). Georg Gehring seljatas [[Mehmet Çoban]]i ([[Türgi]]) 3 minutiga.
Kolmandas ringis võitis Palusalu Çobani 3:0, kuigi õiglasem tulemus olnuks 2:1. Åkerlindh sai seljavõidu, Nyström oli vaba.
Neljandas ringis seljatas Palusalu Bürki (6.15). Åkerlindh sai Klapuchilt vaieldava seljakaotuse, Rootsi protesti ei rahuldatud ja Åkerlindh loobus protesti märgiks. Nyström seljatas Herlandi.
Esikohakohtumises võitis Palusalu Nyströmi 3:0. [[Parter]]maadluses tegi ta mitu võtet ja sai vastase peaaegu selili, püstimaadlus möödus täiesti võrdselt. Seda kulda ei oodanud keegi.
I Palusalu, II Klapuch, III Nyström, IV Åkerlindh, V Herland, VI Bürki.
Üks päev puhkust ja algas kreeka-rooma maadluse turniir. Osales 110 maadlejat 23 maalt. 7 maad olid esindatud täisarvulise võistkonnaga (7 meest), Eesti 6-ga (sulgkaallane puudus).
Raskekaalus oli 12 meest, neist vabamaadlusturniiril olid lisaks Palusalule osalenud Klapuch, Çoban ja Nyström. Puhanud mees oli aga [[Kurt Hornfischer]], juba 17-aastaselt [[Moskva]] spartakiaadi võitnu, 1931 [[töölisolümpiamängud]]e võitja, kolmekordne Euroopa meister. Keegi polnud teda võitnud.
Esimeses ringis jäi Çoban alla [[Aleardo Donati]]le ([[Itaalia]]; 1:2). Teised favoriidid võitsid seljaga, kõige rohkem kulus aega (8.49) Palusalul [[Eduard Schöll]]i ([[Austria]]) võitmiseks, kes oli “aukartustäratavalt suur, kuid ülemääraselt lihav”. [[John Nyman]] (Rootsi) seljatas [[Zoltán Kondorossy]] ([[Rumeenia]]).
Teises ringis Nyman ja Palusalu vahetasid: esimene seljatas Schölli, teine Kondorossy (10.46). Nemad kahekesi jätkasid ainsatena puhaste paberitega. Hornfischer ei saanud Klapuchit selili (3:0). Ühe miinusega oli ka Nyström, kes võitis Donati.
Kolmandas ringis läksid liidrid Palusalu ja Nyman vastamisi. Rootslasel polnud küll tiitleid, ent oli silmnähtavalt tugev ja osav. Algpüstimaadlus tunnistati viigiliseks, kuid parteris sai Palusalu vastase [[poolnelson]]isse. Rootslane punnis vastu ega läinud selili. Alles päris matši lõpul lendas rootslane õlgadele, kuid ühe õlaga väljapoole matti. Siiski 3:0 eestlasele. See oli tähtis võit, sest rohkem Nyman ei kaotanudki. Hornfischer ei saanud selili ka Alberts Zvejnieksi (3:0). Klapuch aga hilines Donati vastu matile ja itaallasele loeti seljavõit, tšehh langes välja. Çoban võitis 2:1 Nyströmi. Palusalu 1, Hornfischer 2, Çoban ja Nyman 3, Donati ja Nyström 4 punkti.
Pärast matši piirasid saksa ajakirjanikud Palusalu ümber ja tahtsid pildistada. Kuna Palusalu oli higine, ei tahtnud ta minna, kuid treeneri [[Nikolai Kursman]]i soovitusel siiski läks. Teda pildistati oma veerand tundi, aga ilm oli külm ja järgmisel päeval tal küünarnukid valutasid, mistõttu ta pidi neid matšide vaheajal soojendama.
Neljandas ringis keeras Hornfischer minutiga selili Donati ja Nyman Nyströmi (15.47). Ainult Palusalu pidi Çobaniga täisaja rassima, enne kui 3:0 võidu sai. Kolm medalisti olid selgunud, medalid veel omavahel jagamata. Hornfischerile loositi vastu Palusalu.
Palusalul oli selja taga 9 matši ja 113 minutit maadlust, Hornfischeril 4 matši ja 44 minutit. Ning veel midagi. Võitmatus. Puupüsti täis ''Deutschlandhalle''. Reklaamimöll. Auloožis istus [[Adolf Hitler]] isiklikult. Juba oli raskekaalu tõstmise võitnud [[Josef Manger]], jättes kolmandaks Arnold Luhaääre.
Hornfischer uskus, et enam-vähem tasavägise maadluse korral kuulutatakse võitjaks tema. Sellepärast ta ei riskinud, vaid oli võrdlemisi passiivne. Algpüstimaadlus tunnistati võrdseks. Ka partermaadluses ei sündinud midagi kummagi kasuks. («Parteris olime teineteise vastu viisakad,» ütles Palusalu.)
Palusalu kümnes matš oli lõppemas. Aga käed olid juba soojaks maadeldud ja valu kadunud. Ta haaras Hornfischeril ümbert, surus ta enda vastu, heitis – ja sakslane oli sillas! Saal vakatas ja seda selgemini oli kuulda, kuidas eestlased karjusid: «Hurra, hurra! Palusalu, murra!» Kolm minutit murdis Palusalu vastast, siis sai too pea matilt välja ja seega püsti, kuid Palusalu virutas ta kohe matile tagasi. Ja siis oligi lõpp. Ei olnud kohtunikel pikka mõtlemist, 3:0 Palusalule. Vihane füürer lahkus kiirustades.
I Palusalu, II Nyman, III Hornfischer, IV Çoban, V Nyström, VI Donati.
Meeskondlikult võitis Rootsi 20, 2. Soome 11, 3. Ungari 10, 4. Eesti 10, 5. Saksamaa 10, 6. [[USA]] 9, 7. Türgi 4, 8. Tšehhoslovakkia 4, 9. Prantsusmaa 3, 10. Läti 2, 11. [[Kanada]] 1. Ungari võitis 3 kulda, Eesti 2, Saksamaa 0.
Kristjan Palusalu on maailmas ainus, kes samadel olümpiamängudel võitnud nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus.
Olümplaste tagasitulek (rongiga [[Valga]] kaudu) kujunes [[triumf]]isõiduks läbi Eesti. Tallinnas [[Balti jaam]]as ja austamistseremoonial [[Kadrioru staadion]]il tunglesid tohutud rahvamassid.
Riigivanem [[Konstantin Päts]] kinkis Palusalule Pillapalu asunduses [[Harjumaa]]l maakoha "Kungla nr. A-94" suurusega 42,312 ha.
22. detsembril 1936 abiellus Kristjan Palusalu Tallinna Kaarli kirikus Ellen Saidlaga, laulatas [[Friedrich Stockholm]].
==1936-1937==
1936. aastal korraldas Tallinna “Sport” turniiri, kus osalesid Palusalu, Viikmäe, Kõllo ja Karklin, lisaks Zvejnieks ja Hornfischer. Lihtne on arvata, mis sakslase siia tõi, raske arvata, mis teda ees ootas. Karklin heitis ta eestvööga silda, heitis teistki korda ja võitis! Palusalu võitis samuti pikapeale Hornfischeri, võitis ka Karklini ja turniiri.
Palusalu tuli Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis.
Palusalu tuli 1937. aastal Eesti meistriks nii kreeka-rooma maadluses ([[6. märts|6.]] ja [[7. märts]]il [[Viljandi]]s [[Johannes Kotkas|Johannes Kotka]] ees) kui ka vabamaadluses ([[8. jaanuar]]il 1938 [[Tartu]]s).
[[17. märts|17.]] ja [[18. märts]]il Tallinnas võitis Eesti A-koondis Soome A 5:2 ja Eesti B Soome B 4:3. Palusalu võitis Nyströmi 3:0, Eesti B-s seljatas Kotkas [[Edvard Järvinen|Edvard Järvise]] (12.02). Eesti A-s võitsid veel Voldemar Väli, Edgar Puusepp, [[Voldemar Mägi]] ja Ago Neo.
Eesti võitis 3. oktoobril Riias Läti 4:3. Võitsid Väli, Puusepp, Neo ja Palusalu.
===Euroopa meistrivõistlused ===
1937. aasta Euroopa meistrivõistlustel [[Pariis]]is Palusalu külmetas ning oli kerges palavikus. Seetõttu ta sai esimestes ringides ainult punktivõidud Georg Gehringi (3:0) ja ungarlase [[Gyula Bóbis]]e üle (2:1). Ka loosiga tal ei vedanud: ta ei jäänud loosiga ainsaski ringis vabaks, ent Josef Klapuch ja John Nyman koguni kaks korda!
Kolmandas ja neljandas ringis sai Palusalu seljavõidud [[Léon Charlier]]’ ([[Belgia]]) ja Robert Herlandi üle. Nyman seljatas neljandas ringis Klapuchi ning juhtis 0 punktiga, Palusalul oli 2 ja Klapuchil 4 punkti.
Viiendas ringis võitis Palusalu Nymani 3:0, kuid see ei tähendanud veel suuremat: Klapuchi võit viimases matšis andnuks kulla rootslasele ja Palusalule pronksi. Meistriks tulekuks oli vaja Klapuch selili panna.
Kogu algpüstimaadluse ja parteris peal olles Klapuch juhtis. Alles siis, kui Klapuch parterisse pandi, võttis Palusalu viimase jõu kokku ning tasapisi keeras Klapuchi selili.
I Palusalu, II Nyman, III Klapuch.
Ago Neo sai hõbeda, Voldemar Väli pronksi. Riikide arvestuses oli I Rootsi 13, II Soome 9 (3 kulda), III Saksamaa 9 (1 kuld), IV Eesti 6, V Tšehhoslovakkia 4, VI [[Holland]] 1.
==Karjääri lõpp==
1938. aasta algul juhtus õnnetus. Palusalu heitis [[Voldemar Roolaan]]t, katsus raskemana talle mitte peale kukkuda ja sealjuures tuli Palusalu õlg liigesest välja. Kui sama vigastus kordus maavõistlusel Soomega, tähendas see Palusalu karjääri lõppu.
Palusalu tuli märtsi alguses Tallinnas Eesti meistriks kreeka-rooma maadluses Kotka ja Karklini ees.
[[14. märts]]il kaotas Eesti A Helsingis Soome A-le 2:5 (võitsid Roolaan ja Palusalu, kaotasid [[Juhan Looaru]], [[Evald Sumil]], Väli, Puusepp ja Neo) ning Eesti B Soome B-le samuti 2:5 (Kotkas võitis Nyströmi). Palusalu vastane oli Arvo Niemelä, kes tundis Palusalu vastu aukartust ning algpüstimaadlus kulges Palusalu juhtimisel. Parteris läks aga vigastatud õlg uuesti paigast. See tõmmati kohe paigale ning Palusalu viis tahtejõu varal matši võiduka lõpuni (3:0).
Palusalu asemel pandi Eesti koondisse Euroopa meistrivõistlusteks Tallinnas Johannes Kotkas, kes tuligi Euroopa meistriks.
== Edaspidi ==
[[1941]]. aastal Palusalu mobiliseeriti [[Punaarmee]]sse nagu enamik eesti [[raskejõustik]]lastest. Ta saadeti [[Kotlas]]esse.
Peale paljude eestlastega koos põgenemiskatset määrati esialgu surmanuhtlus, mis asendati Karjala rindele saatmisega.
Pool tundi peale rindele jõudmist põgenes ta üle rindejoone Soome, kus Heikki Savolainen tundis ta ära.
Selletõttu lühikest aega pärast sõda 1945. aastal vangilaagris.
Palusalu töötas [[treener]]i ja ehitustöölisena. Pärast sõda võistles ta veel paar korda, näiteks [[1948]] Eesti spordiühingutevahelisel turniiril “[[Spartak (spordiühing)|Spartak]]i” eest.
Alates [[1962]], mil [[Martin Klein]]i medalivõidust Stockholmis möödus 50 aastat, peeti [[Tarvastu]]s Martin Kleini mälestusvõistlusi, mille alaline peakohtunik oli Kristjan Palusalu.
[[1966]] sai Palusalu vabariikliku kategooria maadluskohtunikuks.
==Mälestuse jäädvustamine==
Alates [[1988]] toimuva Tallinnas rahvusvahelised [[Kristjan Palusalu mälestusvõistlused]] Kreeka-Rooma maadluses.
Aastal [[1989]] sai Kristjan Palusalu nime [[Eesti Riiklik Merelaevandus|Eesti Riikliku Merelaevanduse]] suurim laev ([[Kristjan Palusalu (laev)|Kristjan Palusalu]]).
10. märtsil 2009 avati Tallinnas [[Kristjan Palusalu mälestussammas]].<ref>{{netiviide | URL =http://www.regnum.ru/news/1135073.html | Pealkiri = В Таллине открыт памятник легендарному эстонскому спортсмену-борцу| Keel = vene}}</ref>
== Vaata ka ==
* [[Maadlus 1936. aasta suveolümpiamängudel]]
* Dokumentaalfilm "[[Palusalu]]"
== Kirjandus ==
* "Kristjan Palusalu: mälestusi, müüte, materjale" (koguteos). Koostanud [[Paavo Kivine]], [[Olympia (kirjastus)|Olympia]], [[Tallinn]] [[2006]], 342 lk.
* K. Palusalu krunt vaba kõigist koormatistest. [[Uus Eesti]], 17. veebruar 1939, nr. 47, lk. 7.
* Helsingin Sanomat, 13 mai 2007: Puna-armeijasta paennut Kristjan antautui Toivolle, Painija Palusalu varmistui Viron Pronssisotilaan malliksi, Virolaisveistäjä yritti häivyttää painisankaria sotilaspatsaasta
== Välislingid ==
* [http://www.sports-reference.com/olympics/athletes/pa/kristjan-palusalu-1.html Kristjan Palusalu lehel Sports-reference.com]
* {{ESBL|id=Kristjan_Palusalu}}
* [http://www.olympic.org/kristjan-palusalu Kristjan PALUSALU | Olympic Athlete | Berlin 1936], olympic.org
* [[Paavo Kivine]]. [http://www.epl.ee/?artikkel=314058 Kui Kristjan Palusalu saabus kahe kullaga] EPL, 28. veebruar 2006
* [[Pekka Erelt]]. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/B569DA1AAD389CB8C22571B7001C1505 “Palusalu, anna valu!”] Eesti Ekspress, 27. juuli 2006
* [http://uudised.err.ee/index.php?06110692 Kristjan Palusalu 100. sünniaastapäevaks ilmub postmark] ERR, 7. märts 2008
* [[Kertu Kalmus]]. [http://www.epl.ee/artikkel/458305 Tallinn toetab Kristjan Palusalu skulptuuri valmimist 300 000 krooniga] EPL, 10. veebruar 2009
==Viited==
{{viited}}
{{JÄRJESTA:Palusalu, Kristjan}}
[[Kategooria:Eesti maadlejad]]
[[Kategooria:Eesti olümpiavõitjad]]
[[Kategooria:Perekonnanimede kaitseregister]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1908]]
[[Kategooria:Surnud 1987]]
| |||