Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
12. rida:
[[Paldiski]] elanikele tähendas Baaside leping sunniviisilist kodude maha jätmist. Eesti võimud täitsid lepingut lootuses, et ka teine osapool seda täidab, mistõttu [[NSV Liit|Vene]] vägede tulekuks oli linn elanikest juba tühjaks tehtud. Paldiskist kujunes venelastele üks tähtsamaid baase. Kohe alustati merekindlustuste ehitamist vastavalt plaanile panna [[Soome laht]] lukku. Patareisid hakati ehitama [[Suur-Pakri|Suur-]] ja [[Väike-Pakri]]le ning [[Pakri poolsaar]]e tippu. Samaaegselt ehitati ka raudteekahuritele tulistamiseks mõeldud platvorme, mis on veel tänapäeval alles, kuigi võsastunud ning kõrvalises kohas.
==Baaside lepingu alusel Eestisse toodud nõukogude väed==BUUUU
;NSV Liidu relvajõud Eestis seisuga 1. mail 1940
* [[65. Eriotstarbeline Laskurkorpus]] (''65-ый особой стрелковой корпус''), mille ülem korpusekomandör [[Aleksandr Tjurin]] (1884 – ), asukohaga [[Haapsalu]]
19. rida:
:Kokku 21 347 inimest, 283 tanki, 54 soomusautot ja 255 lennukit<ref>Полпреды сообщают... Сборник документов об отношениях СССР с Латвией, Литвой и Эстонией: Август 1939 г. — август 1940 г. М., 1990. С.72, 101—104, 105—113, 135</ref>.
{{Vaata|NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal}}
== Kirjandus ==
* [[Heino Arumäe]]. [http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2006/2006-1_sisu.pdf Võrdlevalt Eesti-Nõukogude ja Soome-Nõukogude läbirääkimistest sügisel 1939.] Tuna 2006, nr 1, lk 52-71.
| |||