Ava peamenüü

Muudatused

P
resümee puudub
{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2013}}
{{toimeta}}
 
'''Akadeemiliseks organisatsiooniks''' nimetatakse [[üliõpilane|üliõpilasi]] ja [[ülikool]]i lõpetanud vilistlasi koondavaid kindlaid põhimõtteid ja isesugust reeglistikku omavaid [[ühing]]uid, [[selts]]e, [[natsioon]]e ja [[korporatsioon]]e.
 
== Üliõpilasorganisatsioonide tekkelugu ==
 
Üliõpilasorganisatsioonide eesmärk läbi aegade on olnud esmajoones kasvatuslik. [[Keskaeg]]setes kultuurimetropolides tekkisid ülikoolide juures peatselt vastavad õppiva noorsoo rühmitused. Need said alguse [[Pariisi ülikool]]i juures, kus rahvusvaheline üliõpilaspere koondus nelja nn. natsiooni. Natsioonid olid algselt sama keelt või üksteisele lähedalseisvaid keelemurdeid kõnelevate üliõpilaste koondised, mis peatselt said kõrgemalt poolt ette nähtud kindla orgnisatsioonivormi. Selline samm oli kahtlemata tingitud ühelt poolt sellest, et tolleaegsed üliõpilased olid võrdlemisi taltsutamatu element. Sellest räägivad selget keelt Pariisi akadeemilise riigi valjud seadused, mis keelasid ja karistasid rangelt nähteid, nagu teaduslike ning muude lahkarvamiste lahendamine löömingu teel, salamõrv, sissemurd, kodanikkude naiste häbistamine ning röövimine jne. Teiseks moodustasid natsioonid ülikooli organisatsiooni. Natsioonidel olid oma loengusaalid ja kirikud ning natsioonide prokuraatorid valisid ülikooli rektori.
Natsioonid omakorda jagunesid rühmitusteks (nn ''societas convivales''). Need olid samast rahvusest ja samast provintsist üliõpilaste koondised, mille eesmärgiks oli sõpruse viljelemine ning oma liikmete majanduslik abistamine.
104 987

muudatust