Hamiltoni graaf: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parandatud, toimatatud |
|||
1. rida:
[[File:Hamiltonian_Dodecahedron_Graph.svg|250px|thumb|right|
▲[[File:Hamiltonian_Dodecahedron_Graph.svg|250px|thumb|right|Dodekaeedri graaf ning selle hamiltoni tsükkel]]
[[File:Hamilton path.gif|right|frame|Hamiltoni tee (must)]]
'''Hamiltoni graaf''' on [[graaf]] mis sisaldab ''
'''Hamiltoni tee''' (või '''
Hamiltoni tee, tsükkel ja graaf on saanud oma nime [[Iiri]] matemaatiku [[William Rowan Hamilton]]i järgi, kes uuris „ümbermaailma reisi“ ülesannet [[dodekaeeder|dodekaeedri]] graafi pinnal, mille tipud sümboliseerisid maailma suurlinnu ning servad nendevahelisi seoseid.
9. rida ⟶ 8. rida:
== Omadusi ==
* Enam kui kahe tipuga [[graaf|täisgraaf]] on hamiltonlik.
* Iga
* Hamiltoni graafi [[servagraaf]] on hamiltonlik. [[Euleri graaf]]i servagraaf on hamiltonlik.▼
▲Iga hamiltoni tsükkel on teisendatav hamiltoni teeks ühe serva eemaldamise teel, kuid hamiltoni tee osutub hamiltoni tsükliks vaid siis kui selle otstipud kokku langevad.
* Enam kui kahe tipuga [[Graaf|turniir]] on hamiltonlik parajasti siis, kui see on tugevalt [[Sidus graaf|sidus]].▼
* Hamiltoni tsükli leidmise ülesandes soovitatakse kasutada ka nö ''null-eelteadmistega tõestusviisi''.▼
▲Hamiltoni graafi [[servagraaf]] on hamiltonlik. [[Euleri graaf]]i servagraaf on hamiltonlik.
▲Enam kui kahe tipuga [[Graaf|turniir]] on hamiltonlik parajasti siis, kui see on tugevalt [[Sidus graaf|sidus]].
▲Hamiltoni tsükli leidmise ülesandes soovitatakse kasutada ka nö ''null-eelteadmistega tõestusviisi''.
== Olemasolutingimused ==
=== Tarvilik tingimus ===
Kui lihtgraaf (harilik graaf) ''G'' sisaldab
Selle tõestus järeldub määratlusest.
<br />
30. rida ⟶ 25. rida:
=== Ore tingimus (1960) ===
Olgu <math>p</math> — tippude arv antud graafis. Kui iga mittenaaber tipupaari <math>x, y</math> jaoks kehtib võrratus <math>d(x)+d(y)\geqslant p</math>, siis nimetatakse
=== Bondy-Chvátal’i teoreem ===
See teoreem üldistab Dirac’i ja Ore tingimusi. Tippude arvuga ''n'' graafi ''G sulund'' on määratud serva (''u'',''v'') lisamisega igale mittenaabertippude paarile ''u'' ja ''v'', mille valentsuste (lokaalsete astmete) summa on mitte väiksem kui ''n''.
'''''Graaf on hamiltonlik parajasti siis kui tema sulund on
== Kirjandust ==
* A. Buldas, P. Laud, J. Villemson. 2003. ''Graafid''. Tartu,
* F. Harary. 1972. ''Graph Theory''. Addison-Wesley
* A. Dharwadker, S. Pirzada.
|