Helju Rebane on [[Jaan Rebane|Jaan Rebase]] tütar<ref name="Kirjarahva leksikon"/>.
Õppis [[1955]]-–[[1959]] [[Tartu]] 1. ja [[1959]]-–[[1966]] 5. keskkoolis ning [[1966]]-–[[1971]] [[Tartu Ülikool|TRÜ]] matemaatikateaduskonnas, lõpetas teoreetilise [[matemaatika]] erialal<ref name="Kirjarahva leksikon"/>. Aastatel [[1973]]-–[[1976]] oli ta [[Moskva ülikool|Moskva Riikliku Ülikooli]] [[aspirant]] loogika alal<ref name="Kirjarahva leksikon"/>. Töötas [[TÜ|TRÜ]] [[loogika]] ja [[psühholoogia]] kateedris [[1972]]-–[[1973]], Moskvas õppejõuna NSV Liidu Teaduse- ja Tehnikakomitee Juhtimisprobleemide Instituudis [[1974]]-–[[1980]] ja VNFSV Tervishoiuministeeriumi arvutuskeskuses vaneminsenerina [[1981]]-–[[1983]]<ref name="Kirjarahva leksikon"/>. Hiljem oli ta vabakutseline literaat [[Moskva]]s<ref name="Kirjarahva leksikon"/>.
==Looming==
[[Debüüt|Debüteeris]] jutustusega „Väike kohvik“ ([[1981]]), mida premeeriti [[1983]] „Nooruse“"Nooruse" jutuvõistlusel, avaldas novellikogu „Väike"Väike kohvik“kohvik" ([[1986]])<ref name="Kirjarahva leksikon"/>.
Tema loomingut on avaldatud ajakirjades "[[Looming]]" ja "Noorus"{{lisa viide}}. Kirjutab peamiselt [[ulmekirjandus]]e žanris{{lisa viide}}. Suurima populaarsuse võitis fantastiline jutustus “Linn"Linn Altrusel”Altrusel" ([[1989]]){{lisa viide}}. Kirjutab lihtsalt, selgelt ja säravalt{{lisa viide}}.
Novellikogu "Aristarchos ja koduliblikas" (vene keeles) 2007.
