Isopreen: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
22. rida:
==Keemilised omadused==
Ta [[polümerisatsioon|polümeriseerub]] kergesti, moodustades [[isopreenkautšuk]]id. Seismisel tekivad iseeneslikult [[dimeer]]id ja [[oligomeer]]id; [[inhibiitor]]ina kasutatakse [[tõrv]]a. Isomeer polümeriseerub ka [[vinüülid]]ega.
==Leidumine looduses==
[[Looduslik kautšuk]] on isopreeni polümeer, kõige sagedamini ''cis''-1,4-polüisopreen [[molekulaarmass]]iga 100 000 до 1 000 000. Looduslikus kautšukis on [[lisand]]itena mõni protsent teisi materjale ([[valgud]], [[rasvhapped]], vaigud ja [[anorgaanilised ained]]). Mõnikord on tegu struktuuriisomeeri [[gutapertš]]iga (''trans''-1,4-polüisopreen), millel on sarnased omadused.
Isopreeni toodavad ja eritavad atmosfääri paljud puuliigid, millest peamine on tamm. Aastas toodavad taimed umbes 600 miljonit tonni isopreeni, kusjuures poole sellest toodavad troopilised laialehised puud, ülejäänu põõsad.<nowiki>Guenther, A.; T. Karl, P. Harley, C. Wiedinmyer, P. I. Palmer and C. Geron (2006). [http://www.atmos-chem-phys.net/6/3181/2006/acp-6-3181-2006.pdf «Estimates of global terrestrial isoprene emissions using MEGAN (Model of Emissions of Gases and Aerosols from Nature)»].'' Atmos. Chem. Phys.'' '''6''': 3181–3210.[http://www.atmos-chem-phys.net/6/3181/2006/acp-6-3181-2006.pdf]</nowiki>
==Saamine==
47. rida ⟶ 52. rida:
*[[Terpenoidid]]
*[[Telomerisatsioon]]
==Viited==
{{viited}}
== Välislingid ==
| |||