Redaktsioon: 16. märts 2013, kell 22:58 redigeeri Robinzon~etwiki (arutelu \| kaastöö) 4 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. märts 2013, kell 16:59 redigeeri eemalda Oop (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 27 277 muudatust toim Uuem muudatus →
15. rida: \| Asendikaardi pilt = Mohni Vaindloo Uhtju.png }} '''Vaindloo saar''' (endise [[rootsi keel\|rootsikeelse]] nimega '''Stenskär'''; 1933. aastal ümber nimetatud '''Vaindlo''' saareks, hiljem muutus nimi ''Vaindlooks''; [[vene keel]]es varem ''Стеншер'') asub [[Soome laht\|Soome lahes]] [[Lääne-Viru maakond\|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vihula vald\|Vihula vallas]] ning on Eesti põhjapoolseim [[saar]] pindalaga 6,2 ha ja kõrgusega 4,2 m üle merepinna. Saar on sõltuvalt merevee tasemest umbes 600 m pikk ja 200 m lai ning koosneb [[moreen]]ist. Rannale on moodustunud [[rannavall]]id. Saarel asub [[Natura ~~Hoiuala~~hoiuala]], mille ~~eesmärgiks~~eesmärk on kaitsta ~~linnudude rohket~~lindude pesitsusala. Kaitsealused liigid on [[kivirullija]] (''Arenaria interpres ''), [[sooräts]] (''Asio flammeus''), [[krüüsel]] (''Cepphus grylle ''), [[tõmmukajakas]] (''Larus fuscus''), [[jõgitiir]] (''Sterna hirundo '') ja [[randtiir]] (''Sterna paradisaea'') . Saarel puudub põhielanikkond. Esimene meremärk oli 30-50 jala kõrgune kivitulp, mis ehitati saarele [[Peeter I]] käsul [[1718]]. aastal. 1723. aastast anti käsk süüdata tulba tipus tuli, mille kasutamise kohta andmeid pole. 1859. aastal ehitati saarele puidust neljatahuline [[tüvipüramiid]]i kujuline paak [[Seiskari]] vana tuletorni materjalist. 1861. aastaks oli päevamärk ümber kukkunud, kuna metallosad olid ära varastatud. Seepärast rajati 1862. aastaks uus, 18 meetri kõrgune ja tüvipüramiidi kujuline päevamärk. ~~Esimeseks meremärgiks oli 30-50 jala kõrgune kivitulp, mis ehitati saarele [[Peeter I]] käsul [[1718]]. aastal.~~ ~~1723. aastast anti käsk süüdata tulba tipus tuli, mille kasutamise kohta andmeid pole.~~ ~~1859. aastal ehitati saarele puidust neljatahuline tüvipüramiidi kujuline paak Seiskari vana tuletorni materjalist.~~ ~~1861. aastaks oli päevamärk ümber kukkunud, kuna metallosad olid ära varastatud.~~ ~~1862. aastaks oli uus 18 meetri kõrgune tüvipüramiidi kujuline päevamärk valmis.~~ Praegu asub Vaindlool [[1871]]. aastal ehitatud [[Vaindloo tuletorn]] koos tuletorni [[kordon]]i ja abihoonetega. Tuletorn toodi Vormsilt [[Saxby]]st (1864–1871), kuna seal jäi antud torn madalaks. 29. rida ⟶ 27. rida: Saarel on ka üks Eesti suurimaid [[rabakivi]]st [[rändrahn]]e, [[Vaindloo hiidrahn]], mille kõrgus on 7,7 m. [[Vene Tsaaririik\|Vene Tsaaririigi]] ajal ja ilmasõdade vahelises Eestis ajal oli Vaindlool [[tuletorn]]iteenistus ja merevägi, alates 1919. aasta ~~mai kuust~~maikuust tehti saarel ilmavaatlusi ja mõõdeti merevee läbipaistvust [[Tartu Ülikool]]i Ilmade Observatooriumi jaoks. 1930. aastatel oli saarel mereväe meresidepost. 27. detsembril 1939. aastal kell 12.05 pommitasid kaks Soome tunnusmärkidega lennukit Vaindlo saart 9 pommiga, mille tagajärjel purunesid aknaklaasid ja tuletorni aparatuur. Inimesed viga ei saanud. 27. detsembril 1939. aastal kell 12.05 pommitasid kaks Soome tunnusmärkidega lennukit Vaindlo saart 9 pommiga, mille tagajärjel purunesid aknaklaasid ja tuletorni aparatuur. Inimesed viga ei saanud. [[20. august]]il [[1996]] taastati saarel mälestusmärk neljale [[1721]]. aastal [[Põhjasõda\|Põhjasõjas]] hukkunud inglise meremehele, kes võitlesid [[Rootsi]] liitlastena [[Venemaa]] vastu. Mälestusmärgi lõhkusid okupatsiooni ajal eestlaste kordonisse asunud Nõukogude piirivalvurid. 39. rida ⟶ 36. rida: ==Vaata ka== * [[Vaindloo hiidrahn]] ==Kirjandus==

Vaindloo saar: erinevus redaktsioonide vahel