Vaindloo saar: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Legobot (arutelu | kaastöö)
P Bot: Migrating 8 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q2096124 (translate me)
Resümee puudub
15. rida:
| Asendikaardi pilt = Mohni Vaindloo Uhtju.png
}}
'''Vaindloo saar''' (endise [[rootsi keel|rootsikeelse]] nimega '''Stenskär'''; 1933. aastal ümber nimetatud '''Vaindlo''' saareks, hiljem muutus nimi ''Vaindlooks''; [[vene keel]]es varem ''Стеншер'') asub [[Soome laht|Soome lahes]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vihula vald|Vihula vallas]] ning on Eesti põhjapoolseim [[saar]] pindalaga 6,2 ha ja kõrgusega 4,2 m üle merepinna. Saar on sõltuvalt merevee tasemest umbes 600 m pikk ja 200 m lai ning koosneb [[moreen]]ist. Rannale on moodustunud [[rannavall]]id. SaarSaarel asub Natura Hoiuala, mille eesmärgiks on vägakaitsta linnudude rohket pesitsusala. Kaitsealused liigid on kivirullija (Arenaria interpres ), sooräts (Asio flammeus), krüüsel (Cepphus grylle ), tõmmukajakas (Larus fuscus), jõgitiir (Sterna hirundo ) ja randtiir(Sterna paradisaea) linnurohke.
 
Saarel puudub põhielanikkond.
 
EsimeneEsimeseks meremärgiks oli 30-50 jala kõrgune kivitulp, mis [[tuletorn]] ehitati saarele [[Peeter I]] käsul [[1718]]. aastal.
1723. aastast anti käsk süüdata tulba tipus tuli, mille kasutamise kohta andmeid pole.
1859. aastal ehitati saarele puidust neljatahuline tüvipüramiidi kujuline paak Seiskari vana tuletorni materjalist.
1861. aastaks oli päevamärk ümber kukkunud, kuna metallosad olid ära varastatud.
1862. aastaks oli uus 18 meetri kõrgune tüvipüramiidi kujuline päevamärk valmis.
 
Praegu asub Vaindlool [[1871]]. aastal ehitatud [[Vaindloo tuletorn]] koos tuletorni [[kordon]]i ja abihoonetega. Tuletorn toodi Vormsilt [[Saxby]]st (1864–1871), kuna seal jäi antud torn madalaks.
25. rida ⟶ 29. rida:
Saarel on ka üks Eesti suurimaid [[rabakivi]]st [[rändrahn]]e, [[Vaindloo hiidrahn]], mille kõrgus on 7,7 m.
 
[[Vene Tsaaririik|Vene Tsaaririigi]] ajal ja ilmasõdade vahelises Eestis ajal oli Vaindlool [[tuletorn]]iteenistus ja merevägi, samutialates 1919 aasta mai kuust tehti saarel ilmavaatlusi ja mõõdeti merevee läbipaistvust [[Tartu Ülikool]]i Ilmade Observatooriumi jaoks. 1930. aastatel oli saarel mereväe meresidepost.
27. detsembril 1939. aastal kell 12.05 pommitasid kaks Soome tunnusmärkidega lennukit Vaindlo saart 9 pommiga, mille tagajärjel purunesid aknaklaasid ja tuletorni aparatuur. Inimesed viga ei saanud.
 
[[20. august]]il [[1996]] taastati saarel mälestusmärk neljale [[1721]]. aastal [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] hukkunud inglise meremehele, kes võitlesid [[Rootsi]] liitlastena [[Venemaa]] vastu. Mälestusmärgi lõhkusid okupatsiooni ajal eestlaste kordonisse asunud Nõukogude piirivalvurid.
 
Vaindloo saarel asub 1994. aastastaasta maist [[Eesti Piirivalve]] post koos [[radar]]ijaamaga ja neile voolu andev [[hübriidenergia süsteem (tuulegeneraator kombineeritud diiselgeneraatorite ja akupargiga)]].
 
Saare järgi nimetati Eesti mereväe miinitraaler [[Vaindlo]].