Jesuiidid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
19. rida:
Algselt oli kavas restaureerida Liivimaal mõlemad piiskopkonnad, Tartu ja Riia, kuid maa vaesus ja ohvrimeelsete usklikkude puudus sundis leppima ainult ühe piiskopkonnaga ning Tartu vahepealse vene piiskopkonna varandusile rajada kavatsetud katoliiklik piiskopkond jäi teostamata. Loodi ainult [[Katoliku kirik]]u [[Võnnu piiskopkond]] ühes [[toomkapiitel|toomkapiitliga]], esimeseks piiskopiks sai jesuiit [[Andreas Patricius Nideck]]i (1583–1587).
Vastureformatsiooni algupäevadel polnud just puhtmajanduslikel kaalutlusil tarbekas ja kohane asutada kolleegiumi ja rajada piiskopkonda ühte linna. Liivimaa rekatoliseerimise organisatsiooni ahela kolme lüli: Riia, Võnnu, Tartu, kusjuures esimeses ja viimases arvesse tulevad jesuiitide kolleegiumid, mis moodustati Tartusse ja Riiaga. [[9. märts]]il [[1583]]. aastal jõudsid Tartusse (neli preestrit ja kaks ilmikvenda), keda juhtis ordu provintsiaal Poolas, [[Giovanni Paolo Campana]]. Vastavalt paatrite valikule anti neile
1585. aastal määrati [[Antonio Possevino]] põhiliseks tegevusalaks seminaride loomise ja arendamise Liivimaal. Ta sai sel alal töötada 1587. aastani, mil kutsuti tagasi Rooma.
| |||