Redaktsioon: 29. august 2004, kell 08:01 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 395 muudatust P →‎Ajalugu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. august 2004, kell 08:02 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 395 muudatust P →‎Ajalugu Uuem muudatus →
8. rida: ==Ajalugu== Millal täpselt Russell selle paradoksi avastas, see pole teada. Nähtavasti oli see mais või juunis [[1901]], tõenäoliselt seoses tööga [[Cantori teoreem]]i kallal, mille kohaselt [[entiteet]]ide arv mingis piirkonnas on väiksem kui nende entiteetide [[alamklas]]ide arv. Russelli raamatu "''[[Principles of Mathematics]]''" (mitte segi ajada hilisema teosega "''[[Principia Mathematica]]''") X peatükis paragrahvis 100, kus ta nimetab seda Vastuoluks (''The Contradiction''), ütleb ta, et ta jõudis selleni analüüsides Cantori [[tõestus]]t, et ei ole kõige suremat [[kardinaalarv]]u. Ka 1901. aasta artiklis ~~artiklis~~ajakirjas [[''[[International Monthly'']]'', mille pealkiri on "''Recent work in the philosophy of mathematics''", mainis Russell Cantori tõestust, et ei ole suurimat kardinaalarvu ning väitis, et "meister" on süüdi peenes loogikaveas, mida ta arutab hiljem. Kuulus on Russelli kiri Fregele juunis [[1902]], mikes ta teatas paradoksist. Frege töötas parajasti oma "[[Aritmeetika põhiseadused\|Aritmeetika põhiseaduste]] teise köite kallal. Ta oli vastusena paradoksile sunnitud koostama lisana, kuid hiljem osutus, et tema vastuargumendud ei olnud piisavad. Tavaliselt srvatakse, et selle tagajärjel loobus Frege täielikult oma tööst [[klasside loogika]] kallal.

Russelli paradoks: erinevus redaktsioonide vahel