Mink: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Pendulum (arutelu | kaastöö)
liigendus
Pendulum (arutelu | kaastöö)
Taksonoomia, kat., interwki
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2006}}
{{kopipeist|allikas=http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/mink2.htm}}
 
'''Mink''' (Mustela vison) on [[kiskjalised|kiskjaliste]] [[selts (bioloogia)|selts]]i [[kärplased|kärplaste]] (''Mustelidae'') [[sugukond (bioloogia)|sugukond]]a kuuluv [[loomad|looma]][[liik (bioloogia)|liik]].
{| class="toccolours" style="float:right; width: 200px; margin: 0 0 1em 1em; text-align:center;"
|- style="background:#ccccff;"
|colspan="2" |'''Mink'''
|- style="background:#ccccff;"
|colspan="2" width=100%| [[Pilt:Mink_headshot.jpg|200px|Mink (''Mustela vison'')]]
|- style="background:#ccccff;"
|colspan="2" width=100%| [[Taksonoomia]]
|-
| [[Riik (bioloogia)| Riik]]:
| [[Loomad]] ''Animalia''
|-
| [[Hõimkond]]:
| [[Keelikloomad]] ''Chordata''
|-
| [[Klass (bioloogia)|Klass]]:
| [[Imetajad]] ''Mammalia''
|-
| [[Selts (bioloogia)| Selts]]:
| [[Kiskjalised]] ''Carnivora''
|-
| [[Sugukond (bioloogia)|Sugukond]]:
| [[Kärplased]] ''Mustelidae''
|-
| [[liik (bioloogia)|Liik]]:
| '''Mink'''
|}
 
'''Mink''' ehk '''ameerika naarits''' (Mustela vison) on [[kiskjalised|kiskjaliste]] [[selts (bioloogia)|selts]]i [[kärplased|kärplaste]] (''Mustelidae'') [[sugukond (bioloogia)|sugukond]]a kuuluv [[loomad|looma]][[liik (bioloogia)|liik]].
 
== Levila ==
 
Looduslikult on mingid laialdaselt levinud [[Põhja-Ameerika]]s, kus ta puudub ainult mandri kirde- ja lõunaosas. [[Euroopasse]] toodi mink algselt [[karusloomafarm]]idesse, kustent tamitmel hiljempool jõudislasti teda ka loodusesse. Tänaseks on ta kogu Euroopas laialt levinud ja oma leviala pidevalt laiendav liik, kusjuures tema tõttu on ohtu sattunud [[euroopa naarits]], kohalik kärplane. Mink elutseb ka pea kõikjal [[EestisEesti]]s.
 
==Välimus==
19. rida ⟶ 47. rida:
Mingid söövad peamiselt mitmesuguseid [[veeloom]]i: [[kala|kalu]], [[konn]]i, [[vähk]]e, [[limused|limuseid]]. Ära ei ütle aga ka [[lind]]udest ja [[pisiimetajad|pisiimetajatest]]. Toidukülluse perioodil soetab endale toiduvarusid.
 
==JooksuaegSigimine==
 
[[Jooksuaeg]] on neil märtsis[[märts]]is aprillisja [[aprill]]is. Pojad sünnivad peale 40…90 päevast tiinust[[tiinus]]t mais[[mai]]s. Tavaliselt on [[pesakond|pesakonnas]] 4…5 (maksimaalselt 10) poega. Pojad on sündides abitud, pimedad ja paljad. Nägema hakkavad nad umbes kuu aja vanuselt. Sel ajal lõpetavad nad ka emapiimast toitumise. Iseseisvuvad noored mingid sügisel[[sügis]]el ja juba järgmisel kevadel[[kevad]]el hakkavad nad ise sigima. Maksimaalne eluiga küündib neil 12 aastani. Mink võib viljastada euroopa naaritsa. Sel juhul [[loode|looted]] hukkuvad enne valmimist. Seda peetakse ka üheks peamiseks põhjuseks, miks euroopa naaritsad välja surevad.
 
[[Kategooria:Kärplased]]
[[Kategooria:Eesti imetajad]]
 
[[de:Nerze]]
[[Jooksuaeg]] on neil märtsis aprillis. Pojad sünnivad peale 40…90 päevast tiinust mais. Tavaliselt on pesakonnas 4…5 (maksimaalselt 10) poega. Pojad on sündides pimedad ja paljad. Nägema hakkavad nad umbes kuu aja vanuselt. Sel ajal lõpetavad nad ka emapiimast toitumise. Iseseisvuvad noored mingid sügisel ja juba järgmisel kevadel hakkavad nad ise sigima. Maksimaalne eluiga küündib neil 12 aastani. Mink võib viljastada euroopa naaritsa. Sel juhul looted hukkuvad enne valmimist. Seda peetakse ka üheks peamiseks põhjuseks, miks euroopa naaritsad välja surevad.
[[en:Mink]]
[[eo:Vizelo]]
[[fi:Minkki]]
[[fr:Vison]]
[[io:Vizelo]]
[[it:Visone]]
[[ja:ミンク]]
[[pt:Vison]]
[[ru:Норка]]