Läänemeresoomlased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
40. rida:
Samas ei saa arvestamata jätta omastava käände lõppu (-ne, -nen, nt. vanasoome inhiminen), inhemene tähendanuks siis meie-moodi-mees.
Tänaseks on häälikud kohti vahetanud või kadunud sootuks (nt. võru inemine, karjala ihmini, soome ihminen,
Inšemened/inhemened koos olid kansa, kunda või wägi.
50. rida:
Eestlaste endanimetus eestlased pärineb vanast rahvanimetusest Ehsten või Esten (sks), Ester (rts), Estones (lad) ning on võetud kasutusele [[Johann Voldemar Jannsen]]i poolt pärast 1857. aastat.
Liivlaste endanimetuseks on keeleteadlaste pingutusena saanud līvlizt, kuigi XIX saj. kutsusid
Mõtlemisainet pakub uurali Inše mõningane sarnasus araabia jmt keele Insaniga (inimene).
Veelgi enam mängumaid pakub sumeri keel, kus on hulk sõnu, mille alguses on inim (sum. sõna): inimdue-ütlema, inimgi-vastama ja veel kolmteist,
== Kirjandus ja viited ==
| |||