Erinevus lehekülje "Läänemeresoomlased" redaktsioonide vahel

Samas ei saa arvestamata jätta omastava käände lõppu (-ne, -nen, nt. vanasoome inhiminen), inhemene tähendanuks siis meie-moodi-mees.
 
Tänaseks on häälikud kohti vahetanud või kadunud sootuks (nt. võru inemine, karjala ihmini, soome ihminen, salatsiliiviliivi imi).
 
Inšemened/inhemened koos olid kansa, kunda või wägi.
Eestlaste endanimetus eestlased pärineb vanast rahvanimetusest Ehsten või Esten (sks), Ester (rts), Estones (lad) ning on võetud kasutusele [[Johann Voldemar Jannsen]]i poolt pärast 1857. aastat.
 
Liivlaste endanimetuseks on keeleteadlaste pingutusena saanud līvlizt, kuigi XIX saj. kutsusid kuralasednad ennast rāndalistrāndali, kalamies, līb mies, (ka rānda-kurali?)viduma jamies Salatsiehk omadvidumanika vidumanikaiks(viidumaalane). Kunagine imi (inimene) muutus pikapeale rištingiks (ristit imi), mehest ja rahvast sai rouz.
 
Mõtlemisainet pakub uurali Inše mõningane sarnasus araabia jmt keele Insaniga (inimene).
 
Veelgi enam mängumaid pakub sumeri keel, kus on hulk sõnu, mille alguses on inim (sum. sõna): inimdue-ütlema, inimgi-vastama ja veel kolmteist, kunilisaks arusaadava inimsigganiinimsigga-laimajanilaimusõnade levitaja.
 
== Kirjandus ja viited ==
Anonüümne kasutaja