Habemeajaja paradoks: erinevus redaktsioonide vahel

P
Habemeajaja paradoks omistatakse [[Bertrand Russell]]ile, kes [[1901]]. aastal avastas [[Russelli paradoks]]i, mis näitas, et [[Georg Cantor]]i [[naiivne hulgateooria]] on vastuoluline.
 
Russell ise esitas selle nimetamata allikale viidates avalikult esimest korda [[1918]]. aastal [[London]]is peetud loengusarjas, millel põhineb tema töö "''[[Philosophy of Logical Atomism]]''". Ta kirjutab selles töös: "Too vastuolu on äärmiselt huvitav. Selle kuju saab modofitseerida; mõned modifitseeritud kujud on kehtivad, mõned mitte. Kunagi esitati mulle üks selle kuju, mis ei ole kehtiv, nimelt küsimus, kas habemeajaja ajab iseendal habet või mitte. Habemeajaja võib defineerida kui 'kellegi, kes ajab habet kõigil neil ja ainult neil, kes iseendal habet ei aja'. Küsimus seisneb selles, kas habemeajaja ajab endal habet. Sellel kujul ei ole seda vastuolu väga raske lahendada..."
Logical Atomism]]''". Ta kirjutab selles töös: "Too vastuolu on äärmiselt huvitav. Selle kuju saab modofitseerida; mõned modifitseeritud kujud on kehtivad, mõned mitte. Kunagi esitati mulle üks selle kuju, mis ei ole kehtiv, nimelt küsimus, kas habemeajaja ajab iseendal habet või mitte. Habemeajaja võib defineerida kui 'kellegi, kes ajab habet kõigil neil ja ainult neil, kes iseendal habet ei aja'. Küsimus seisneb selles, kas habemeajaja ajab endal habet. Sellel kujul ei ole seda vastuolu väga raske lahendada..."
 
[[Kategooria:Matemaatika]]
54 204

muudatust