Erinevus lehekülje "Sanskriti keel" redaktsioonide vahel

resümee puudub
{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}}
{{toimeta}}
 
[[Pilt:Sanskriti-keel.PNG|thumbpisi|right|200px|''Sõna 'sanskrit' [[devanaagari]] kirjas ja ladina transliteratsioonis'']]
'''Sanskriti keel''' ehk '''sanskrit''' on laiemas tähenduses vanaindia keel, kitsamas tähenduses aga vanaindia keel [[veedade ajajärk|veedade]] ning [[India klassikaline ajajärk| klassikalisel ajajärgul]]. Ta kuulub [[india keeled|india keelte]] hulka.
 
Sanskriti (''saṃskṛta''; sõna-sõnalt 'kokku pandu', 'hästi tehtu') keele kaheks põhivormiks peetakse nüüdisajal [[veedade sanskrit|veedade sanskriti]] ja [[klassikaline sanskrit|klassikalist sanskriti]].
 
Sanskritil on nüüdisajalgi täita [[India]]s sama osa mis [[ladina keel]]el [[keskaeg]]ses [[Euroopa]]s. Sanskrit oli oma vormirikkuse ja selgusega tähtsamaid aluseid, mille najal [[19. sajand]]il loodi indoeuroopa võrdlev keeleteadus.
Sanskriti keelega veel saab seostada [[praakrit]]e, [[paali keel]]t ja [[budistlik hübriidsanskrit|budistlikku hübriidsanskriti]].
 
Sanskriti keelega veel saab veel seostada [[praakrit]]e, [[paali keel]]t ja [[budistlik hübriidsanskrit|budistlikku hübriidsanskriti]].
 
Sanskriti keel on tähtis
* filosoofile ja religiooniuurijale
* usklikele, näiteks krišnaiidile
 
== Ajalugu ==
 
== Nüüdisaeg ==
 
Sanskritil on nüüdisajalgi täita [[India]]s sama osa mis [[ladina keel]]el [[keskaeg]]ses [[Euroopa]]s. Sanskrit oli oma vormirikkuse ja selgusega tähtsamaid aluseid, mille najal [[19. sajand]]il loodi indoeuroopa võrdlev keeleteadus.
 
 
== Grammatika ==
 
== Tähestik ==
 
Sanskriti keele üleskirjutamiseks võib kasutada mitut [[tähestik]]u:
*brahmi,
*ladina transliteratsioon
 
==Tõlketeoseid==
Sanskriti keeles on kirjutatud suur osa [[india kirjandus]]est, millest on eesti keelde tõlgitud mõned tähtteosed:
"Bhagavadgītā", tõlk. L. Mäll (Tartu: Biblio, 2000);
"Šukasaptati", tõlk. L. Mäll (Tallinn: Loomingu Raamatukogu, 1983, nr 12/13).
 
== Kasutatud kirjanduse nimistu kirjandus==
 
*[[Andres Herkel|Herkel, Andres]] 2002. "Müüt ja mõtlemine". Tartu. Ilmamaa. ISBN 9985-77-056-0.
*[[Linnart Mäll|Mäll, Linnart]] 1998. "Nulli ja Lõpmatuse kohal". Tartu. Ilmamaa. ISBN 9985-821-95-5.
110 453

muudatust