Imetajad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 193.40.164.125 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi EmausBot. |
|||
56. rida:
Imetajatele on eriti iseloomulikud [[piimanäärmed]], mis puuduvad teistel [[selgroogsed|selgroogsetel]]. Imetajad toidavad oma poegi piimanäärmete [[nõre]]ga – [[emapiim]]aga.
Ala[[lõug]] kooseneb vaid ühest (hamba)luust. [[Hambad]] eristatakse lõike-, silma-, ja purihammasteks. [[Kõrv]]a trummiõõnes on kolm [[kuulmeluu]]kest: vasar, alasi ja jalus. [[Kahepaiksed|Kahepaiksetel]], [[roomaja]]tel ja [[lind]]udel on üks kuulmeluu. [[Süda]] sarnaneb lindude südamele, on neljaosaline, ühe (vasaku) aordikaarega. [[Veri|Vere]] [[punalibled]]el puuduvad tuumad, mis suurendab nende hapnikumahtuvust.
Maailma imetajaliikide nimekirja (Mammal Species of the World) järgi tunti [[2005]]. aastal 5676 liiki imetajaid. Neid jagati 1229 perekonda, 153 sugukonda ja 29 seltsi<ref>Don E. Wilson & DeeAnn M. Reeder (editors). 2005. Mammal Species of the World. A Taxonomic and Geographic Reference (3rd ed)</ref>.
== Levik maakeral ==
Imetajad on levinud praktiliselt kogu maakeral. Nad puuduvad üksnes [[Antarktika]] siseosas, kus valitsevad ekstreemsed keskkonnatingimused. Antarktika rannaaladel esineb [[hüljes|hülgeid]] ja [[vaal]]u. Põhjapooluse piirkonnas leidub [[jääkaru]]sid, [[loivalised|loivalisi]], [[vaalalised|vaalalisi]] ([[narval]]id).
Imetajate levik on laialdane ka elukeskkonna mõttes. Piisab meenutamisest, et maismaaliikide kõrval - keda on enamus - on hulk liike vähemal või suuremal määral seotud veekogudega ning paljud lendavad aktiivselt õhus. Peale selle elab rohkesti imetajaid pinnases, kus nad veedavad kogu elu või
== Imetajate anatoomia ja füsioloogia ==
| |||