Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ahsoous (arutelu | kaastöö)
Ahsoous (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
4. rida:
See asutati [[Peterburi]]s [[Peeter I]] projekti järgi, mis oli kinnitatud Senati otsusega [[28. jaanuar]]il [[1724]]. Ametlikult avati akadeemia [[27. detsember|27. detsembril]] [[1725]] ja see jaotus kolmeks klassiks ehk osakonnaks. Ühe klassi moodustasid [[matemaatika]], [[astronoomia]], [[geograafia]], [[navigatsioon]] ja [[mehaanika]]. Teise klassi moodustasid [[füüsika]], [[anatoomia]], [[keemia]] ja [[botaanika]]. Kolmanda klassi moodustasid [[ilukõne]], [[arheoloogia]], [[ajalugu]] ja [[õigusteadus]]. Akadeemia koosseisu kuulus 11 [[professor]]it ja mitu [[adjunkt]]i. Akadeemia esimene president oli [[Peeter I]] ihuarst sakslane [[Laurentius Blumentrost]].
 
[[18. sajand]]il kuulusid akadeemia juurde [[raamatukogu]] (tänapäeval [[Venemaa Teaduste Akadeemia raamatukogu]], umbes 26,5 miljonit säilikut), kunstkamber[[kunstikamber]] (tänapäeval [[Peterburi antropoloogiamuuseum]]), [[Peterburi observatoorium]], füüsikalaboratoorium, keemialaboratoorium (selle asutas [[1748]] [[Mihhail Lomonossov]]), lahkamisruum, kunstiateljeed, töökojad ja [[trükikoda]].
 
Akadeemia juurde loodi [[Akadeemia ülikool]] ja Akadeemia gümnaasium. Akadeemia üliõpilaste arv ei ületanud 20 ja Lomonossovi surma järel [[1765]] lakkas see olemast. Gümnaasiumi õpilaste arv oli juba [[1727]] 112, olles küll edaspidi märgatavalt alla saja. Gümnaasium suleti [[1805]].