Taimepatogeenid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
1. rida:
'''Taimepatogeenideks''' nimetatakse kõiki organisme, mis tekitavad [[taimehaigus]]i. Haigus on taime elutegevuse häire, mida tekitavad [[seen]]ed, [[bakter]]id, [[viirus]]ed ja teised mikroskoopilised organismid, mida tavaliselt nimetatakse [[mikroob]]ideks.
[[File:Vahtra-pigilaiksus.JPG|thumb|[[Vahtra-pigilaiksus]], tekitajaks ''Rhytisma acerinum'']]
==Seened==
7. rida:
Seente liike, kes on võimelised elama nii surnud kui ka elaval ainel, nimetatakse [[biotroof]]ideks ehk [[poolparasiit]]ideks. See kohastumus annab neile parema võimaluse rünnata terveid taimi ja nende [[kude]]sid. On ka väike hulk seeni, kes tekitavad [[aiataimehaigus]]i. Neid nimetatakse [[täisparasiit]]ideks.<ref name="Buczacki1"/>
Parasiitseente mõju taimedele väljendub erinevalt, alates nõrgast nakatumisest kuni krooniliste ja ägedate haigusteni, mida nad tekitavad väga erinevatel viisidel. Nad võivad olla paiksed, tekitades kindlapiirilise kahjustuse, nagu [[lehelaiktõbi| lehelaiktõved]], või süsteemsed, levides nakatunud taime kõigi kudede kaudu, mis võib avalduda taime moondumises, mädanemises või
<ref name="Buczacki1"/>
13. rida:
Enamik [[bakter]]iliike, mis on seotud taimedega, on [[saprotroof]]sed ehk surnud orgaanilise aine lagundajad ja ei tee taimele endale kuigi palju halba. Siiski on väike hulk baktereid (~100), mis on võimelised tekitama taimehaiguseid. Bakteriaalsed haigused on valdavad [[lähistroopika| subtroopilistes]] ja [[troopika| toopilistes]] piirkondades üle maailma.
Bakterhaigusi on raske tõrjuda, sest on vähe [[fungitsiid]]e või teisi kemikaale, mis mõjuvad just bakteritele. On ka üks pigem meditsiiniline kui aianduslik asjaolu: kui neid bakteritsiidseid kemikaale, mis on tuntud [[antibiootikum]]idena, on looduses taimehaiguste tõrjeks valimatult kasutatud, satuvad nad paratamatult kokku nende bakteriliikidega, kes võivad inimesi või loomi tõvestada. Nende korduv kokkupuude võib viia [[resistentsus| resistentsete]] bakteritüvede arenemisele, mille
Selleks, et paljuneda taimes, on bakteritel välja kujunenud spetsiifilised [[patogeensusfaktor]]id, mis võimaldavad bakteril taime nakatada. Viis peamist patogeensusfaktorit bakterites on rakuseina lagundavad ensüümid, [[toksiin]]id, [[efektorvalk| efektorvalgud]], [[fütohormoon]]id ja [[eksopolüsahhariid]]id. <ref>Jackson RW 2009. Plant Pathogenic Bacteria: Genomics and Molecular Biology. Caister Academic Press.</ref>
32. rida:
Üheks viirustest vabanemise meetodiks on viirusinfektsiooni eemaldamine nakatunud rakust. Enamasti saavutatakse see haigestunud taimede [[kuumtöötlemine| kuumtöötlemisega]]. Selliselt töödeldud taimedelt on võimalik edasine viirusvabade istikute paljundamine. Mõni Inglismaa katsejaam on taimede kuumtöötlemisega suurt edu saavutanud õuna-, pirni-, ploomi-, vaarika- ja kirsipuu pookealuste ja pistokstega.
Teine meetod viirusvabade istikute saamiseks on [[meristeempaljundus]], [[meristeemirakk]]ude kasvatamine laboris. [[Meristeem]] on taime kiiremini kasvav kude ning selle arengu kiirus võib ületada tempot, millega viirus levib rakus. Kui köögivilja- ja ilutaimed on viirustest vabastatud, kaasa arvatud lehetäide kiiresti levitatavad viirused, on taime taasnakkumine aeglasem ja mitemeaastaseid taimi saab viirusvabalt kasvatada vähemalt
Putukate levitatavaid viirushaiguseid saab enamasti kontrolli all hoida viiruseid levitavatele putukatele rakendatavate insektitsiidide abil, kuna nad kanduvad edasi putukate abil taimelt taimele. Alati ei saa viirushaiguseid kontrolli all hoida, kuna lehetäid levitavad paljusid viiruseid [[mittepersistentsus| mittepersistentselt]], kus viirus püsib putukas nakkusvõimalisena väga lühikest aega, tihti vaid mõni tund, ning seetõttu ei vähenda putukate tõrje märgatavalt viiruse edasikandumist teistele taimedele. Mullas sisalduvate viiruste tõrje on äärmiselt keeruline, ning kui kultuur on sellise viirusega nakatunud, ei tohi uusi taimi sellesse nakatunud mulda istutada. Viirusresistentseid sorte on saadaval suhteliselt vähe, erandiks on tomatid, mille puhul on hiljuti saavutatud resistentsus [[tubakamosaiigi viirus]]e suhtes.<ref name="Buczacki2"/>
==Fütoplasmad ja spiroplasmad==
Hiljuti on avastatud mitmeid viiruselaadseid organisme, millest enim uuritud on [[fütoplasma]]d. 1967. aastal avastati need esmakordselt põhjustamas sümptomeid, mille tekitajateks oli varem peetud viirusi. Selle organismi varasem nimetus oli [[mükoplasma]] või mükoplasma-laadne organism. Fütoplasmal ja [[spiroplasma]]l puudub rakusein ning nad on suguluses mükoplasmadega, mis on [[inimese patogeen]]id. Nende genoomid on väiksemad kui päris bakteritel. Tavaliselt kanduvad nad edasi mahlaimevate putukatega, kust nad liiguvad edasi taime [[floeem]]i, kus nad paljunevad.<ref> Razin S, Yogev D, Naot Y 1998:“Molecular Biology and Pathogenicity of Mycoplasmas“. Microbiology Molecular Biology Review 62 (4): 1094-1156.</ref>
==Nematoodid==
[[Nematood]]id ehk ümarussid moodustavad eraldi hõimkonna ''Nematoda''. Tegemist on mikroskoopiliste, tavaliselt 1-2 mm pikkuste ja umbes 0,1 mm laiuste ussikestega, keda palja silmaga võib näha ainult ühtlasel tumedal taustal. Peapoolne ots on neil suhteliselt tömp, paljudel taimenematoodidel on selle tipus iseloomulik tilluke [[suuoga]] ehk [[stilett]]. Sabapoolne ots aheneb pikkamisi. Nematoodid on levinud kogu maailmas, paljud liigid elavad mullas, vees, loomades ning elavates või surnud taimekudedes.
Taimeparasiitsed liigid võivad asustada taimekudesid või toituda nende pinnal, torgates suuogaga raku seinad läbi ja neelates selle vedela sisu alla. Parasiteeruvad taimed koltuvad, deformeeruvad või hukkuvad. Mõned nematoodiliigid kannavad edasi taimeviirusi. Emased jätavad tibatillukesed munad taimekudedesse või mulda.
Nematoodid on probleemiks [[troopika| troopilistes]] ja [[lähistroopika| subtroopilistes]] piirkondades, kus nad nakatavad vilja.
Nematoodid on võimelised tekitama radikaalseid muutusi juurerakkudes, selleks et hõlbustada endi eluviisi. <ref>Walters, Dale R. 2011. „Plant Defense: Warding off attack by pathogens, herbivores, and parasitic plants“. Wiley-Blackwell, UK, Edinburgh. Lk 1-11.</ref>
==Viited==
{{viited}}
[[Kategooria:Patogeenid]]
[[es:Enfermedades de las plantas]]
| |||