Digitelevisioon toetab palju erinevaid {{kas|pildivorminguid}}[[lahutusvõime]]id, mis on defineeritudmääratud suuruse, kuvasuhte ja ülerealaotuse kaudu. Vormingud[[Lahutusvõime]]id võib [[televisioon]]i puhul üldiselt jagada kahte rühma: [[HDTV]] ja [[SDTV]].
[[Kõrglahutusega televisioon]] (HDTV) on üks paljudest vormingutest, mida saab edastada üle digitelevisiooni. See kasutab erinevaid vorminguid[[lahutusvõime]]id, nende hulgas 1280×720 pikslit progressiivse skaneerimise režiimis (lühendatult [[720p]]) või 1920×1080 pikslit ülerealaotuse režiimis ([[1080i]]). Kõik need vormingud[[lahutusvõime]]d kasutavad 16:9 kuvasuhet. (Mõned telerid on võimelised vastu võtma HD lahutusega 1920×1080 sagedusel 60 Hz progressiivse skaneerimise režiimis – tuntud ka kui [[1080p]].) HDTVd ei saa edastada üleanaloog TV kanalite puhul kasutatavate analoogkanalitestandarditega.
Samas võib tavaeraldusega TV (SDTV) kasutada paljusid erinevaid vorminguid[[lahutusvõime]]id ja erinevaid kuvasuhteid sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast. Kuna DTV kanali signaali on lubatud jagada alamkanaliteks, võib edastaja valida, kas saata välja ühte HDTV signaali või mitut tavaeraldusega digitaalset alamkanalit. See võib olla korraldatud automaatselt, kasutades statistilist [[multiplekser]]it. Mõnede rakenduste pildi lahutus võib olla kaudsemalt piiratud ribalaiusega. Näiteks [[DVB-TsT]] standardi puhul saavad edastajad valida mitme erineva ümbersuunamise skeemi vahel, andes neile võimaluse vähendada ülekande [[bitikiirus]]t ja teha vastuvõtt lihtsamaks kaugemal asuvatele või mobiilsetele vaatajatele.
