Raamatukogundus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 18 116 baiti ,  9 aasta eest
resümee puudub
P (Adeliine teisaldas lehekülje Raamatukoguteadus ümbersuunamise Raamatukogundus asemele ümbersuunamist maha jätmata)
Resümee puudub
'''Raamatukogundus''' (''librarianship'') on [[raamatukogu]]de tegevus- ja ainevaldkond. <ref>[Eesti raamatukogusõnastik http://pang.nlib.ee/termin/]</ref>
{{vaidlustatud}}
'''Raamatukogundus''' (''librarianship'') on eesti raamatukogusõnastiku järgi raamatukogude tegevus- ja ainevaldkond. Raamatukogunduse sünonüümiks on raamatukoguteadus ([[Wikipedia:library science|library ''science]]), mis on raamatukogusid ja raamatukogundust uuriv teadusharu. Inglise keeles kasutatakse rohkem raamatukoguteadust, aga eesti keeles raamatukogundust.<ref>[Eesti raamatukogusõnastik http://pang.nlib.ee/termin/]</ref>
 
Raamatukogundust ja raamatukogusid uurib [[raamatukoguteadus]] (''library science'').
===Maailma raamatukogunduse arengulugu===
====Vana-Idamaad====
Suurim ja tuntuim vana aja raamatukogu oli Assüüria kuninga Assurpanipali (668-631 eKr) raamatukogu, mis asus Nineve linnas. Raamatukogu fond koosnes umbes 5000-10 000 savitahvlist. See raamatukogu oli universaalne, sest seal säilitati kuninganimistuid, matemaatika, astronoomia ja meditsiini töid, sõnastikke ja grammatikaid. Religioossed tekstid asusid eraldi ruumis. Ilukirjandust oli teistest vähem, sest seda anti edasi suuliselt. Assurpanipal oli üks vähestest kirjaoskajast valitsejast, kes avaldas oma raamatukogus tolleaja tähtsamad raamatud. Kirjutajad tegid raamatutest koopiaid. ~100 000 savitahvlit, alles ~20 000. Savitahvlid olid põletatuna vastupidavamad kui papüürus. Ainult vähesed lihtinimesed kasutasid raamatukogusid, sest olid kirjaoskamatud. Tol ajal oli raamatukogu nii raamatukogu, arhiiv kui muuseum.<ref>[Boris Volodin (2005) "Maailma raamatukogude ajalugu" Tallinn]</ref>
 
==Probleeme tänapäeva raamatukogunduses==
===='''Vana-Kreeka'''====
Põhilised küsimused, millega tegeletakse tänapäeva raamatukogunduses on järgmised:
Antiikmaailma suurim raamatukogu oli Aleksandrias asuv Museioni raamatukogu , mille asutas Ptolemaios 3. saj. eKr. Seal asus umbes 700 000 käsikirja papüürustel. Pandi kokku esimene nimestik Kaleimachose poolt, mis sisaldas isikute eluloolisi andmeid, teadustööde nimestikku. Biograafiad, bibliograafia ja raamatukogu kataloogid selle kohta mida sisaldas Museion.
*majanduslikud probleemid;
*ruumiprobleemid;
*raamatukoguhoidjate ja infotöötajate haridus;
*kutseoskusnõuded;
*raamatukogude personaliliigitus ja palgagrupid;
*digitaalraamatukogu
 
==Raamatukogunduse alane haridus==
Claudiuse ajast tulenevad raamatukogunduse tegelased:
Raamatukogundust on Eestis võimalik õppida kahes kõrgkoolis - rakenduslik kõrgharidus on võimalik omandada Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias ja akadeemiline kõrgharidus Tallinna Ülikoolis.
riiklik järelvaataja
raamatukogu juhataja- juhatas tööd, pidi tundma raamatuid
töötajad:
a) sisetöötegijad
b) teenindajad-läks külastajale uksele vastu ja küsis mida ta vajab
 
 
===='''Islamimaad'''====
Vastavalt kohalike uskumustele oli Islamimaa tugevam, ka raamatukogud täiuslikumad.
Omapärad:
Raamatukogud tähetornides ehk observatooriumites. Nende jaoks oli oluline see, mis tähistaevas toimub.
Raamatute laenutamisel oli juba tähtaeg ~üks kuu.
Raamatukogudes olid faktikataloogid- erinevate maade, piirkondade kohta andmed. Soodustati maadeuurimist.
Raamatukogus oli võimalik kasutada vett. ( Kõrbes tähendas see austusavaldust.)
Sai tellida raamatutest koopiaid valitsejate kulul.
 
===='''Keskaeg'''====
13. saj. anti välja esimene raamatukogunduslik raamat „Philobiblion“ R. De Bury poolt.
 
'''Tekivad ülikooliraamatukogud''' - esimene ülikool oli 12. saj. tekkinud Bolognia ülikool.
Ülikooli raamatukogu fond – kohapeal kasutatavad raamatud olid ketis ja puldis. Alates trükikunsti leiutamisest selline olukord kaob. Õppetöö toimus raamatu järgi, mõned õppejõud said ka raamatuid laenutada. Lasti ka raamatuid ümber kirjutada ja kasutati palju lühendeid.
 
===='''Renessanss'''====
15. saj. [[Johannes Gutenberg]] leiutas trükikunsti. Selle levikuga on raamatuid rohkem ja nende hind väheneb. Nüüd inimesed said tunduvalt suurendada oma kodust raamatukogu, ka vaesemad inimesed. Eraldati raamatukogu ja raamatute trükkimise koht, tekkisid trükikojad. Raamatuid polnud vaja ka enam ketistada.
Samal ajal trükikunstiga levisid ka maadeavastused. Levitati ristiusku ja sellele vastavat kirjandust.
18-19. saj. G. R. Nylander (arvatavasti eestlane) tegutses Aafrikas Sierra Leones. Kus aitas kokku panna kohaliku keele grammatikat ja lugemikku ja aitas kaasa sealse kirjakultuuri arengule.
 
1537 Prantsuse kuningas Francois I võttis esimest korda vastu sundeksemplari seaduse, mis siiski kohe õnnestunult käiku ei läinud.
19.sajand – tsaaririigi haridusreform. Kindel süsteem ja rahaline toetus riigilt.
F.J. Wiedemann - kubermangu gümnaasiumi õpetaja ja raamatukoguhoidja. Mõtles välja liigitussüsteemi.
 
 
===='''Teadusraamatukogud'''====
Esimesed teadusraamatukogud tekivad musketäride ajal 17. sajandi Prantsusmaal. Tolle aja kuulsaim Mazarine`i<ref>[Mazarin http://customer-service-37.info/mazarin%60i+raamatukogu]</ref> raamatukogu lõpetas tegevuse, kuna raamatuid ei toodud tagasi.
 
G. Naudé – arsti haridusega. Võtab esimesena kasutusele sõna ”[[bibliograafia]]” nimestiku tähenduses. 1627. aastal pani kokku raamatu ”Nõuandeid raamatukogu korraldamiseks”. Raamat oli väga populaarne ja see tõlgiti ka teistesse keeltesse.
 
Prantsuse revolutsioon 1789, mis kestis kümme aastat, mõjutas ka raamatukogunduse arengut. „Vabadus! Võrdsus! Vendlus!” Tekkis arusaam, et raamatukogud tuleks teha avatuks kõigile kirjaoskajatele.
 
===='''Depoo'''====
Sinna koguti kirjandust ning selle kaudu toimus raamatute ümberjaotamine raamatukogude vahel. Raamatuid saadakse erinevate ühingute ja eraisikute varade riigistamise käigus. Asuti depoode varasid kirjeldama, seda juhiti Pariisist. Rahvahariduse Komitee töötab välja kirjeldamise juhendid. Kirjeldati raamatu seisundit. Algselt kirjeldati aktiivselt, revolutsiooni süvenedes (Prantsuse revolutsioon) tekkis apaatia ja lõpupoole kirjeldati vähe. Depoodest käis läbi kümme miljonit raamatut, revolutsiooni ajal jõuti kirjeldada umbes kolm miljonit eksemplari.
1795. aastal tekib Prantsusmaal raamatukogu, mille nimi on [[Rahvusraamatukogu]] ning teised riigid järgisid eeskuju. Rahvusraamatukogul eesõigus võtta depoost raamatuid. Üle terve maa tekib raamatukoguvõrgustik. Hakati inimesi lugema õpetama.
 
===='''Suurbritannia'''====
17.-18. sajand – tekib kihelkondlike raamatukogude idee (T. Bray), kirikute juurde tekkis võrgustik, enamjaolt usukirjandus.
 
18. sajandi lõpp – 19. sajandi I pool – raamatukogud töölisklassile. 1847. aastal moodustub Parlamendis komitee, kes tegeleb igasuguste ettetulevate probleemidega. 1850. aastal ''Public Libraries Act'' – riigi tasandil raamatukogu seaduse loomine.
 
===='''Ameerika'''====
Melvil Dewey<ref>[Melvil Dewey http://en.wikipedia.org/wiki/Melvil_Dewey]</ref> – esimene raamatukogunduse õpetaja New York Colombia Ülikoolis alates 1887. aastast.
1876 – kümnendliigituse algvariant. Asutab maailma esimese raamatukogude ja -hoidjate ühingu: Ameerika Raamatukogude Ühenduse ALA<ref>[American Library Association http://www.ala.org/]</ref>. Sel ajal saab alguse ka esimene raamatukogunduslik ajakiri „Library Journal”.
Kongressi Raamatukogu – ei kehti sundeksemplari seadus; Kongressi Raamatukogu kaitses autoriõigusi.
Luuakse esimene koondkataloog – raamatukogud saatsid oma kirjed Kongressi Raamatukogule. Teeninduse efektiivsuse korraldamine.
 
==='''Eesti raamatukogunduse kujunemislugu'''===
Dominiiklaste ordul olid suurimad raamatukogud. Eesti suurim raamatukogu oli keskajal 16. saj. dominiiklaste raamatukogu ~200 raamatuga. Dominiiklaste raamatukogunduse areng on seotud katoliikliku kirjanduse arenguga. Eesti alal ei tehtud algul raamatukogul ja arhiivil vahet.
Eesti hakatakse välja andma rohkem omakeelseid trükiseid. Esimene eestikeelne trükis anti välja 1525 aastal.
Tallinnas Oleviste kiriku juures hakkas tegutsema raamatukogu 1552 aastal, mida peetakse Eesti raamatukogunduse alguseks. Oleviste raamatukogu jätkab kirikuraamatukoguna, kuna erinevad institutsioonid loovad oma raamatukogud.
Usk toob Eesti raamatukultuurile lähemale (eriti vennastekogudused).<ref>[Kaljo-Olev Veskimägi "Kahte kappi on ühhetasa majas tarvis: leivakappi ja ramatokappi: Eesti raamatukogude ajalugu" (Tallinn):K.-O. Veskimägi, 2000]</ref>
 
 
===='''Tartu Ülikool 1632'''====
Raamatukogu asutamise kohta kindlad andmed puuduvad, aga see toimus pisut hiljem.
Küsiti dublette [[Lundi ülikool]]ist ja Peterburi erinevatest ülikoolidest. [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]] kogu sai alguse, kui lätlane L. Hintelmann pärandas oma raamatukogu Tartu Ülikoolile.
Pärast Hintelmanni annetust oli vaja raamatukoguhoidjat. Esimeseks Tartu Ülikooli raamatukoguhoidjaks sai L. Ludenius - õigusprofessor, kes tegi raamatukogutöid lisatööna. Reisis sageli Tallinna, Tartu ja Pärnu vahet.
 
1789. aasta Prantsuse revolutsiooni ideed levisid ka siiakanti ja Tartu Ülikool taasavati 1802. 1800. aastal hakati tegema ettevalmistusi.
 
Morgenstern <ref>[Johann Karl Simon Morgenstern http://www.ut.ee/klassik/isikud/morgenstern.html]</ref> oli Tartu Ülikooli õppejõud, kes juhatas ka raamatukogu ja viis ta heale tasemele. Lõi komplekteerimispõhimõtted, mida võtta, mida mitte: võtta originaal, mitte tõlge; mitte raisata raha raamatutele, mille kasutajaskond on väike; ilukirjandusest võtta seda, mida õppetööks vaja; alama astme õpikuid (gümnaasiumi) ei võta; teadusliku tasemega raamatuid eelistada üldistele.
Morgenstern jälgis Euroopa raamatukogudes toimuvat ja oli arengutega kursis. Raamatuid saadi raamatukauplejatelt ja oksjonilt. Probleeme oli rahadega, sest trükiste arv kasvas kiiremini kui eraldatav raha. Sel ajal hakkas ilmuma palju erialaperioodikat. Hakatakse välja andma oma toimetisi, mida saab teiste kõrgkoolide raamatukogudega vahetada.
 
===='''Valgustusaeg 18.-19. sajand'''====
'''Kooliraamatukogude teke''' 19.saj. kui üks riigimees annetas raha Tallinna koolile tingimusel, et iga aasta ostetakse raamatuid mingi protsendi eest. Kooliraamatukogule ka kingiti raamatuid. Tähelepanu pöörati ka raamatukogu kujundamisele: fondid jaotati kaheks:
 
a) õpilastele ja
 
b) õpetajatele, et nad saaksid end erialal arendada.
 
1838. aastal luuakse Tartus '''Õpetatud Eesti Selts'''. 1839 saab alguse Õpetatud Eesti Seltsi raamatukogu.
Rahvusliku liikumise ajal hakati palju raamatuid välja andma. Kuid ÕES kogus vaid teaduslikke trükiseid. Tekib '''Eesti Kirjameeste Selts''', hakatakse eestikeelseid raamatuid koguma, aga mitte täielikult – kõike ei jõutud koguda.
Eesti Kirjameeste Seltsilt võtab teatepulga üle '''Eesti Üliõpilaste Selts''', Oskar Kallas - raamatukogu juhataja. Olulisim perioodika kogumine, sest seda oli raske kätte saada.
1894. aastal Eesti Kirjameeste Selts lõpetab oma tegevuse, raamatukogu läheb üle Eesti Üliõpilaste Seltsile.
 
==='''Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing'''===
ERÜ – Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing loodi 1923, taasloodi 1988.
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing (ERÜ) on mittetulundusühing, mis ühendab raamatukogu- ja infotöötajaid, raamatukogusid ning raamatukogundusest huvitatud füüsilisi ja juriidilisi isikuid. ERÜ seab oma eesmärgiks raamatukogunduse arendamise, raamatukoguhoidjate kutsehariduse edendamise ning kutsehuvide kaitsmise Eesti Vabariigis. Ühingu asukoht on Tallinnas.<ref>[Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu ametlik koduleht http://www2.nlib.ee/ERY/ery_2006.html]</ref>
 
===='''ERÜ struktuur'''====
''Juhatus''
 
''Toimkonnad''
 
#Kogude toimkond
#Koolituse toimkond
#Liigitamise ja märksõnastamise toimkond
#Terminoloogiatoimkond
#Vanaraamatu toimkond
#Lasteteeninduse toimkond
 
 
''Töörühmad''
 
Rahvaraamatukogude komplekteerimise töörühm
 
 
''Sektsioonid''
 
#Erialaraamatukogude sektsioon
#Kooliraamatukogude sektsioon
#Maaraamatukogude sektsioon
 
 
''EKS-Klubi''
 
#Piirkondlikud ühendused
#Tartumaa Kogu
#Võrumaa Ühendus
#Usaldusisikud maakondades
#Usaldusisikud raamatukogudes ja õppeasutustes
 
 
''ERÜ Büroo''
 
==='''Rahvusvaheline raamatukogude assotsiatsioon IFLA'''===
 
----
IFLA on Rahvusvaheline raamatukogude assotsiatsioon, mille eesmärgiks on soodustada erinevate maade rahvaste vahel üksteise mõistmist ja koostööd, korraldada diskussioone raamatukogu kõikides valdkondades. IFLA on ülemaailmne, sõltumatu, valitsusväline organisatsioon, mis loodi 1927. aastal.
 
 
===='''IFLA põhiülesanded'''====
Põhiliülesandeks on arendada heatasemelist raamatukogu ja infoteenuste edastamist, tugevdada raamatukogu- ja infoteenuste väärtustamist nii era-, riiklikus kui ühiskondlikus sektoris ning esindada oma liikmete huve kogu maailmas.
 
IFLA funktsioon on edendada rahvusvahelisel tasandil vastastikust koostööd, teadus – ja arendustegevust, täendõpet, töötadavälja raamatukogude tegevuse põhisuunad statistika kogumisel, bibliograafiliste andmete jäädvustamisel ning vahendamisel, raamatukoguteavikute ja kultuuriväärtuste säilitamisel.
Raamatukogude rolli toetamine ühiskonnas;
infovabaduse põhimõtte kaitsmine;
kirjaoskuse, lugemise ja elukestva õppimise edendamine,
Infole piiramatu juurdepääsu tagamine;
intellektuaalse omandi kaitse ja kasutajate vajaduste tasakaalustamine;
ressursside ühiskasutuse soodustamine;
ühise vaimupärandi säilitamine;
raamatukogutöötajate enesearendamine;
standardite, direktiivide ja kogemuste levitamine;'
raamatukoguühingute infrastruktuuri toetamine;
raamatukogude esindamine tehnoloogiaturul.
 
 
===='''IFLA struktuur'''====
IFLA on jagunenud kaheksaks sektsiooniks<ref>[IFLA koduleht http://members.tripod.com/~iflalacro/hp/oqeaifla2.html#parte3]</ref>:
 
''1. Universaalsed teadusraamatukogud
 
Sektsioonid''
 
*Rahvusraamatukogud
*Ülikooliraamatukogud ja teised universaalsed teadusraamatukogud
*Parlamendiraamatukogud
 
''2. Erialaraamatukogud
 
Sektsioonid''
 
*Valitsusraamatukogud
*ühiskonnateaduste raamatukogud
*Geograafia- ja kartograafiaraamatukogud
*Teaduse ja Tehnikaraamatukogud
*Bioloogia- ja meditsiiniraamatukogud
*Kunstiraamatukogud
 
''3. Avalikud Raamatukogu
 
Sektsioonid''
 
*Rahvaraamatukogud
*Puuetega inimeste raamatukogud ekh Eriraamatukogud
*Lasteraamatukogud
*Pimedate raamatukogude
*Paljukultuurilise elanikonna raamatukoguteenindus
 
''4. Biblograafiline arvestus
 
Sektsioonid''
 
*Bibliograafia
*Kataloogimine
*Liigitamine ja märksõnastamine
 
''5. Kogud ja teenindus
 
Sektsioonid''
 
*Kogude komplekteerimine ja teavikute vahetus
*RVL ja dokumendivahetus
*Jadaväljaanded
*Valitsuse informatsioon ja ametlikud väljaanded
*Käsikirjad ja haruldased raamatud
*Ajalehtede Ümarlaud
 
''6. Juhtimine ja Tehnoloogia
 
Sektsioonid''
 
*Säilitamine ja ennistamine
*Raamatukoguhooned ja sisustus
*Infotehnoloogia
*Statistika
 
''Ümarlauad''
 
*Audiovisuaal- ja multimeedia
*Raamatukogu organisatsioonide juhtimine
*Juhtimine
*Naiste teemad (võrdõiguslikkus)
 
''7. Haridus- ja teadusuuringud
 
Sektsioonid''
 
*Haridus ja koolitus
*Raamatukogunduse teooriad ja teadusuuringud
*Lugemine
 
''Ümarlauad''
 
*Täiendkoolitus
*Raamatukogude ajalugu
*Raamarukogundusajakirjade toimetajad
 
''8. Piirkondlik tegevus
 
Sektsioonid''
 
*Aafrika
*Aasia ja Okeaania
*Ladina-Ameerika ja Kariibi mere maad
 
==='''Raamatukoguhoidjate koolitamine'''===
Raamatukogundust on Eestis võimalik õppida kahes kõrgkoolis - rakenduslik kõrgharidus on võimalik omandada Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias ja akadeemiline kõrgharidus Tallinna Ülikoolis.
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia raamatukogunduse ja infoteaduse eriala valmistab ette laialdaste teadmistega raamatukogu- ja infotöötajaid, kes on võimelised töötama eri tüüpi raamatukogudes ja infoasutustes. Õppekavad sisaldavad erialaaineid, mis annavad teadmised ja oskused nii traditsiooniliseks kui kaasaegseks infotööks (teabe kogumine, töötlemine, korraldamine ja kättesaadavaks tegemine nii tavakujul kui e-keskkonnas). Üldained aitavad kaasa laiema humanitaar- ja sotsiaalteaduste alase hariduse omandamisele ning praktikad on õpitu järeleproovimiseks ja kinnituseks. <ref>[Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia raamatukogunduse ja infoteaduse eriala õppekava https://www.is.ut.ee/pls/ois/tere.tulemast?ptbl_nimetused=leht&ptbl_vaartused=OK.OK.VA&ptbl_nimetused=sessioon&ptbl_vaartused=0&ptbl_nimetused=id_oppekava&ptbl_vaartused=439]</ref> Ettevalmistamisel on magistriõpe.
 
Tallinna Ülikoolis on võimalik õppida kõigil haridustasemetel: bakalaureuse, magistri- ja doktoriõppes.
Mõlemas koolis pakutakse kursusi erialaseks täiendkoolituseks.
 
==='''Raamatukoguhoidjate kutsekvalifikatsioon'''===
Kutsestandard – dokument, mis määrab kindlaks kutsekvalifikatsioonist tulenevad nõuded teadmistele, oskustele, vilumustele, kogemustele, väärtushinnangutele ja isikuomadustele.
Kutsekvalifikatsioon – antud kutsealal nõutav kompetentsuse tase, mida tunnustatakse kas reguleeritud, ajalooliselt või rahvusvaheliselt kujunenud nõuete alusel. Kutsekvalifikatsioonisüsteemis on viis taset, kusjuures I tase on madalaim ja V tase kõrgeim.<ref>[Kutsestandard Raamatukoguhoidja III, IV, V http://akamai.tehnokratt.net/gems/erialaraamatukogud/RaamatukoguhoidjaIIIIVVnovem.doc]</ref>
 
Raamatukoguhoidja III kutsekvalifikatsiooni taotlemisel on nõutav
kesk(eri)haridus (soovitatavalt raamatukogunduslik), kutsealane koolitus ning viimased 5-aastat erialast töökogemust või kõrgharidus (soovitavalt raamatukogunduslik või infoteaduste alane) ja töötamine erialal.
 
Raamatukoguhoidja IV kutsekvalifikatsiooni taotlemisel on nõutav raamatukogunduslik või infoteaduste alane kõrgharidus ja 3-aastane erialane töökogemus või kõrgharidus mõnel muul erialal ja raamatukogunduslik või infoteaduste alane täiendkoolitus ja 3–aastane töökogemus.
 
Raamatukoguhoidja V kutsekvalifikatsiooni taotlemisel on nõutav raamatukogunduslik või infoteaduste alane kõrgharidus, 4-aastane erialane töökogemus või kõrgharidus mõnel muul erialal ja raamatukogunduslik või infoteaduste alane täiendkoolitus ja 5–aastane töökogemus. Lisaks 1-aastane erialase juhendamise või juhtimisalane töökogemus, täiendkoolitus raamatukogunduse valdkonnas, erialane uurimistöö ja arendustegevus.
 
Nõuded kutsekvalifikatsiooni taotlejale täpsustatakse kutseomistamise korras.
Kutsestandard kehtib 4 aastat. Vastavalt vajadusele võib kutsestandardit muuta enne selle kehtivusaja lõppu.
 
==='''Raamatukoguhoidajate ülesanded erinevates raamatukogudes'''<ref>[Wikipedia : Library science http://en.wikipedia.org/wiki/Library_science]</ref>===
 
====Rahvaraamatukoguhoidja====
Raamatukoguhoidja töö rahvaraamatukogus hõlmab: teavikute kataloogimist, komplekteerimist (vastavalt raamatukogu sihtrühmale), infokirjaoskuse valdamist, teenindusele orienteeritust, täiskasvanute, laste ja noorte teenindamist, teavikute mahakandmist, õigusalased ning eelarve koostamise alased küsimused.
 
====Kooliraamatukoguhoidja====
Kooliraamatukoguhoidja töö sisaldab üldhariduskoolide õpilaste teenindamist. Kooliraamatukoguhoidja töö võib lisaks põhilistele erialaoskustele (vt rahvaraamatukoguhoidja oskusi ülal) hõlmata veel: pedagoogika, ning koostöö õpetajatega ja tunniplaani koostajatega.
 
====Raamatukoguhoidja kõrgkoolis====
Kõrgkooliraamatukoguhoidja töö sisaldab teenindust ülikoolides või kolledžites. Tähtsamad küsimused ja valdkonnad, millega raamatukoguhoidja kõrgkoolis kokku puutub on lisaks ülalnimetatuile autoriõigus, tehnoloogia, digitaalraamatukogu ja digitaalsed andmekandjad, vaba juurdepääs teadustöödele.
 
====Erialaraamatukoguhoidjad====
Erialaaamatukoguhoidjate töö hõlmab peaaegu kõigi eelpool nimetatud raamatukoguhoidjate tööd, kaasa arvatud nende, kes teenindavad meditsiiniraamatukogus, korporatsioonides, või mis on keskendunud mingile kindlale kollektsioonile. Erialaraamatukoguhoidjate töö hõlmab iseseisvat tööd, finantseerimisega tegelemist, komplekteerimist vastavalt erialale, pidevat enesetäiendust.
====Hoiuraamatukoguhoidja====
Hoiuraamatukoguhoidja töötab kõige sagedamini kõrgkooliraamatukogudes. Tegeleb raamatute, käsikirjade, arhiivimaterjalide ning teiste raamatukogu teavikute säilitamisega. Säilitustegevuste näited: köitmine, kaitsmine, digitaliseerimine, keskkonna jälgimine ja ümbermuutmine digitaalseks või analoogseks teavikuks.
 
===Probleeme tänapäeva raamatukogunduses===
Põhilised küsimused, millega tegeletakse tänapäeva raamatukogunduses on järgmised:
*majanduslikud probleemid;
*ruumiprobleemid;
*raamatukoguhoidjate ja infotöötajate haridus;
*kutseoskusnõuded;
*raamatukogude personaliliigitus ja palgagrupid;
*digitaalraamatukogu
 
==Viited==
124 098

muudatust