Kaliningrad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.3) (Robot: eemaldatud diq:Kaliningrad |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}}
{{keeletoimeta}}
{{NPOV}}
{{linn/Kaliningradi oblast
| nimi = Kaliningrad
22. rida ⟶ 25. rida:
[[Pilt:MoscowProspectKaliningrad.jpg|pisi|300px|Moskva prospekt]]
'''Kaliningrad''' ([[vene keel|vene]] ''Калининград'', [[leedu keel|leedu]] ''Karaliaučius'') on [[Venemaa]] sadamalinn [[Läänemeri|Läänemere]] lõunakaldal, [[Kaliningradi oblast]]i keskus.
Linn kandis aastani 1946 nime '''Königsberg'''.
Enne [[1255]]. aastat kandis linn [[preisi keel|preisikeelset]] nime '''Twangste'''. Aastatel [[1457]] kuni [[1945]] oli see Ida-Preisimaa pealinn, kultuuri- ja majanduskeskus ning [[Saksamaa]] põhjapoolseim suurlinn. Selle ametlik nimi oli kuni [[1936]]. aastani ''Königsberg in Preußen'', aastatel 1945–1946 [[kirillitsa]]s ''Кёнигсберг''.
==Linna kujunemine ja areng==
[[Pilt:KönigsbergWappen.jpg|pisi|Königsbergi ajalooline vapp]]
[[Pilt:Sobor seichas.jpg|pisi|Königsbergi katedraal 14. sajandist]]
"Kuningamäe" ehk saksakeelse nimega Königsbergi ([[ladina keel]]es ''Regiomontum'', hiljem ''Regiomonti'') asutas [[1255]]. aastal linnusena [[Böömimaa]] kuningas [[Ottokar II Přemysl|Ottokar II]] [[Preisi|Balti-Preisi]] hõimude käest vallutatud alale kaitseks paganlike [[preislased|preislaste]] eest.
[[1260]]. aastal piirasid [[preisi]] hõimud lossi kuid seda hõivata ei õnnestunud. Edutuid katseid tehti ka aastatel [[1263]] ja [[1273]]. Järgnevail aastail hakkasid vallutatud maadele saabuma saksa kolonistid kes järjepidevalt segunesid kohaliku preisi elanikkonnaga, mille tulemusel viimased minetasid oma keele ja kultuuri ning assimileerusid täielikult. 16. sajandil moodustasid preislased ja leedulased vaid ligi viiendiku Königsbergi elanikkonnast.
Kindluse lähedale tekkis 3 linna: Altstadt, Löbenicht ja Kneiphof. [[1525]]. aastast oli Altstadt [[Preisimaa hertsogkond|Preisi hertsogite]] residents.
Pärast [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastast sõda]] 1454–1466 kuulutas [[Teutooni Ordu]] ennast [[vasall]]iks ja tõi oma pealinna [[Marienburg]]ist Königsbergi. Aastal [[1525]] muutis Teutooni Ordu suurmeister [[Albrecht von Hochenzollern]] teokraatliku riigi ilmalikuks [[Preisi hertsogiriik|Preisi hertsogiriigiks]] (1525–1618), mille hertsogiks ta ise jäi. Königsberg sai selle riigi pealinnaks.
Aastal [[1523]] asutas Hans Weinreich koostöös hertsog [[Albrecht]]iga esimese trükikoja Königsbergis kus [[1524]] aastal trükiti esimene raamat. Majandusliku baasi sellele lõid hertsogkonna, kiriku, linnavalitsuse ja ülikooli tellimused. [[Königsbergi ülikool]] asutati [[1544]]. aastal ning oli tollal teine evangeelne ülikool Euroopas, kus õpetati ka astronoomiat. 16. sajandil kujunes linn leedu kultuuri oluliseks keskuseks, seal ilmus esimene leedukeelne raamat, seal elasid tuntud leedu kultuuriinimesed. [[1660]]. aasta paiku hakkas ilmuma Königsbergi esimene ajaleht.
Esimene [[Preisi Kuningriik|Preisi kuningas]] [[Friedrich I]] krooniti [[1701]]. aastal [[Königsbergi loss]]is.
Kuni [[1721]] aastani kandis Königsbergi nime tegelikult vaid loss. "Kolmiklinna" osadel Altstadtil, Kreiphofil ja Lübenichtil oli oma raad, ''bürgermeister'' ja kohus kuni [[1724]]. aastani, mil ühendati kolm linna Königsbergi linnaks. Nende linnade elanikud olid ühisnime kasutanud juba palju varem.
Üheks silmapaistvamaks linnaelanikuks võib pidada [[Immanuel Kant]]i, tänu kellele muutus Königsbergi Ülikool tähtsaks [[filosoofia]]keskuseks. Königsbergi Ülikooli õppejõuks oli aastatel 1817-1834 ka [[Karl Ernst von Baer]]. Königsbergiga oli kaudselt seotud [[Leonhard Euler]] kes tegeles selle linna ühe [[Königsbergi sildade probleem|populaarse logistikaprobleemiga]], mille matemaatiline lahendamine viis hiljem uue matemaatikaharu, [[graafiteooria]] tekkimisele.
[[Berliin]]i kõrval oli Königsberg tollal suuruselt teine linn [[Saksamaa]]l. [[Seitsmeaastane sõda|Seitsmeaastase sõja]] ajal hõivasid linna vene väed ning see oli nende valduses aastatel [[1758]] kuni [[1762]]. Linna külastas sel ajal ka [[Jelizaveta Petrovna]].
[[1764]], [[1769]] ja [[1775]] laastasid linna tulekahjud.
== Königsberg 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel ==
[[Pilt:Königsberg Castle.jpg|pisi|Königsbergi loss, foto 19. sajandi lõpust]]
[[1807]]. aastal vallutasid linna lühikeseks ajaks prantslased.
Terve 19. sajandi jooksul toimus kaitserajatiste kaasajastamine. Ehitati hulk [[bastion]]e ja [[vallikraav]]e millest suurem osa on säilinud tänapäevani. [[Arhitektuurimälestis]]tena pakuvad huvi [[neogootika|neogootilised]] linnaväravad.
Linn kasvas jõudsalt. Aastal [[1782]] oli Königsbergis 31 368, [[1888]] — 140 909, [[1910]] — 249 600, [[1939]] aastal — 373 464 elanikku.
[[1857]]. aastal avati ühenduse pidamiseks Berliiniga ''Idaraudtee'' (saksa: ''Preusischer Ostbahn'') ning [[1867]]. aastal ühendus [[Sankt Peterburg]]iga. Viimane kroonimine selles linnas toimus [[1861]]. aastal, see oli [[Wilhelm I]].
[[1876]]. aastal asutatud Königsbergi ooperiteater (saksa: Das Operhaus) paistis silma oma [[avangard]]susega esitades aastatel [[1928]] kuni [[1932]] [[Igor Strawinsky|Strawinsky]], [[Paul Hindemith|Hindemith]]i jt oopuseid. Kujutavas kunstis tunti erilist huvi saksa [[impressionism]]i ja [[ekspressionism]]i viljeleja [[Lovis Corinth]]i ja skulptor [[Käthe Kollowitz]]i vastu.
[[Saksa Riik|Saksa Riigiga]] ühinemine [[1871]]. aastal kutsus esile majandustõusu. Linn kaasajastus, tänavad ja kõnniteed olid sillutatud. Rajati parke ja puiesteid. Linna kasvades tekkis vajadus ühiskondliku transpordi korraldamise vastu. [[1881]]. aastal avati seal esimene „konka“ (hobutramm) ning [[1895]] aastal ka elektritramm.
Pärast [[Versaille rahu]] oli Königsberg eraldatud [[Saksa Riik|Saksa Riigist]] [[Poola koridor]]i näol.
[[1919]] aastal avati Königsbergis Devau lennujaam – esimene Saksamaal ja üks esimesi Euroopas ning maailmas üldse. [[1922]] avati lennuliin Königsberg-[[Riia]]–[[Moskva]].
[[Pilt:Gelände der Deutschen Ostmesse mit dem Haupteingang.jpg|thumb|Saksa Idamesside pidamise hoonestik Königsbergis]]
20. sajandil laienes linn märkimisväärselt, ulatudes väljapoole oma endisi kaitserajatisi. [[1929]]. aastal ehitati uus raudtee peavaksal, palju stiilseid (juugend- ja bauhausstiilseid) büroo- ja eluhooneid ning linnaasumeid. Linna ilme muutmiseks andsid suure panuse kohalikud arhitektid Hans Hopp ja Friedrich Heitmann. Suurt tähelepanu osutati mälestusmärkide ja skulptuuri väikevormide rajamisele, mille loomisele kaasati [[Königsbergi Kunstiakadeemia]] õppejõude ja lõpetanuid. Lossi ümbruses viidi läbi arheoloogilisi uuringuid ja rekonstrueerimisi.
[[Pilt:Калининградская Cинaгoга.jpg|thumb|Aastatel 1894–1896 ehitatud ning rahvussotsialistide ajal lammutatud Uus Sünagoog]]
Aastatel [[1920]] kuni [[1941]] peeti linnas suuri ''Idamesse'' (saksa: ''Ostmesse'') kus peamiseks eksponeerimispaigaks oli imposantne tehnikamaja. Tehnikaimeks peeti [[1926]]. aastal ehitatud raudteesilda (saksa: ''Reichsbahnbrücke''). Königsbergis asusid Idaeuroopa Majandusinstituut (saksa: Institut für osteuropische Wirtschaft), Kaubandus-Tööstuskoda jt. Tootmises domineerisid masinaehitus ja tselluloositööstus.
Suurüritustest olid märkimisväärsed Kanti 200. sünniaastapäeva tähistamised [[1924]]. aastal, tollase masuga seotud talurahvademonstratsioonid [[1929]], saksa tudengipäevad [[1932]] ja Bach-Fest oktoobris [[1936]].
Rahvussotsialistide võimuletulekul toimunud "[[kristallöö]]del" käskis kohalik ''Gauleiter'' (see amet vastas nõukogude oblasti parteikomitee esimese sekretärile) hävitada aastatel 1894–1896 ehitatud arhitektuuriväärtusliku Uue Sünagoogi.
[[1944]]. aasta augustis sai Königsberg, eriti selle kesklinn, kus ei olnud sõjalisi objekte, [[Suurbritannia]] [[Kuninglikud Õhujõud|Kuninglike Õhujõudude]] operatsiooni "Kättemaks" käigus tugevalt purustatud. Hukkus palju rahulikke elanike, tules hävis vanalinn ja hulk mälestusmärke, loss sai tugevasti kannatada ning peavarjuta jäi ligi 20 000 elanikku. Königsberg [[kapitulatsioon|kapituleerus]] pärast mõlemapoolset ohvriterikkaid tänavalahinguid [[Punaarmee]]le 9. aprillil [[1945]]. Linna [[anneksioon|annekteeris]] [[Nõukogude Liit]].
== Königsberg ja Kaliningrad ==
Vastaval [[Potsdami konverents]]i otsusele jäi [[Preisimaa]] kirdeosa koos Königsbergiga [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] valdusse. Linn säilitas esialgu oma nime, kuigi juba [[kirillitsa]]s. 1939. aastal oli linnas 370 000 elanikku. 1945. aasta aprillis elas Königsbergis veel u 150 000 inimest. Suurem osa neist suri nälga ja haigustesse või tapeti nõukogude sõdurite poolt, nii et 1945. a. detsembris oli elus vaid 20 000 linlast. Neid püüti kiiresti "ümber kasvatada", kuid see ei õnnestunud. [[1947]]. aastal küüditati nad Stalini käsul [[Nõukogude okupatsioonitsoon]]i. Kohale pidid jääma vaid vähesed spetsialistid, kes tembeldati nõukogude kodanikeks ning pidid aitama kohalikke ettevõtteid taastada. Algas nõukogude inimeste sissevool. [[1990]]. aastal moodustasid sakslased 0,6% elanikkonnast. Tänapäeval moodustavad [[venelased]] üle 80% linna rahvastikust.
4. juulil [[1946]] nimetati Königsberg nõukogude riigitegelase [[Mihhail Kalinin]]i järgi [[Kaliningrad]]iks. Teatud mõttes nõukogudelikuks on see linn jäänud tänapäevani. Kannatada saanud Königsbergi lossi taastamise asemel käskis uus ''gauleiter'' selle [[1967]]. aastal lammutada. Eemaldatud on kõik saksa riikluse ja kultuuriga seotud monumendid.
Alles on jäänud [[Immanuel Kant]]i monument. Teatud osa elanikkonnast soovib linna ajaloolise nime taastamist, mida seni on n-ö kõrgemalt poolt tagasi tõrjutud. Kohalik ülikool kannab nüüd nime ''Immanuel Kanti nimeline Balti Föderaalne Ülikool'' ning peab end ajaloolise [[Königsbergi ülikool]]i õigusjärglaseks.
* Kui Balti-Preisi hõimude käest vallutatud alale rajatud Königsbergi elanikkonda assimileerusid ka kohalikud, siis Kaliningradist kohalikud küüditati ning asendati "omadega".
* Kui Königsberg (ja kogu [[Ida-Preisimaa]]) oli kahe maailmasõja vahel ära lõigatud oma emamaast [[Poola koridor]]iga, siis Kaliningrad (ja [[Kaliningradi oblast]]) on praegu emamaast eraldatud "Leedu koridoriga".
* Kui enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] oli Königsberg platsdarm (sõjaline tugipunkt), "tasakaalustamaks [[Poola]] agressiivseid kavatsusi", siis Kaliningrad on praegu platsdarm, "tasakaalustamaks [[NATO]] agressiivseid kavatsusi".
==Geograafia==
58. rida ⟶ 120. rida:
==Viited==
{{viited}}
==Kirjandus==
* Knaurs Lexikon. Berlin, 1938
==Välislingid==
| |||