Inno Salasoo: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
toim ja lisa
1. rida:
'''Inno Salasoo''' (aastani 1932 Sogenpits; sündinud [[6. september|6. septembril]] [[1929]] Tartus) on eesti keemik ja botaanik.<ref>Õnnis, Harri 1998. ''Meie Maa'', 19. juuni.</ref><ref name="ETBL">Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide</ref>
 
==Elulugu==
Ta on elanud aastast 1949 [[Sydney]]s, Austraalias.
1944. aastal läks Inno Salasoo koos vanematega [[Saksamaa]]le, 1949. aastast elab [[Austraalia]]s<ref name="ETBL" /> [[Sydney]]s.
 
1947. aastal lõpetas ta Kemptenis ([[Baier]]) eesti Gümnaasiumi, õppis 1951–56 [[Uus-Lõuna-Walesi Ülikool]]is (õhtuses osakonnas) keemiat. 1957 kaitses ta [[Sydney Tehnikakolledž]]is teadusbakalaureuse kraadi, 1963 Uus-Lõuna-Walesi Ülikoolis filosoofiadoktori kraadi [[orgaaniline keemia|orgaanilises keemias]].<ref name="ETBL" />
Ta lõpetas Sydneys tehnikakolledži aastal 1967 ning töötas 1968–1992 [[Uus-Lõuna-Walesi Ülikool]]i orgaanilise keemia õppejõuna. Aastail 1991–1994 oli ta [[Eesti Arhiiv Austraalias|Eesti Arhiivi Austraalias]] arhivaar.<ref>EE 14:454.</ref>
 
Salasoo töötas 1963–64 [[Alginates Australia]] uurimislaboris, oli 1965–67 Uus-Lõuna-Walesi Ülikooli arstiteaduskonna patoloogialabori teadur, 1968–92 orgaanilise keemia õppejõud, 1991–94 [[Eesti Arhiiv Austraalias|Eesti Arhiivi Austraalias]] arhivaar, ühtlasi 1979 ja 1985 [[Oregoni Ülikool]]i ning 1989 [[Lääne-Austraalia Ülikool]]i ja [[Aberdeeni Ülikool]]i külalisprofessor.<ref name="ETBL" /><ref>Eesti entsüklopeedia, kd 14, lk 454</ref>
Ta on tegelenud [[fütokeemia]]ga, uurinud [[taimevahad]]e keemilist ehitust, peamiselt [[rööpkanarbikulised|rööpkanarbikuliste]] sugukonna liikidel. Ta avastas [[alpi nõmmeküünal|alpi nõmmeküünla]] (''Richea continentis'') ja mitmete teiste [[kanarbikulised|kanarbikuliste]] pinnavahas di[[terpeen]]se süsivesiniku [[rimueen]]i leidumise, mis oli varem teada peamiselt vaid [[okaspuud]]el.
 
==Teadustöö==
Ta on ka avaldanud mitu mälestusteraamatut, ning kirjutanud muusikat.
Inno Salasoo on kirjutanud uurimusi orgaanilisest, [[biokeemia|bio]]- ja [[fütokeemia]]st. Ta on avastanud [[alpi-nõmmeküünal|alpi-nõmmeküünla]] (''Richea continentis'')<ref name="ETBL" /> ja mitmete teiste [[kanarbikulised|kanarbikuliste]]{{lisa viide}} [[pinnavaha]]st diterpeense [[süsivesinik]]u [[rimueen]]i<ref name="ETBL" />, mis oli varem teada peamiselt [[okaspuud]]el{{lisa viide}}, ning uusi taimeliike, andnud [[rööpkanarbikulised|rööpkanarbikuliste]] sugukonnale ja reale selle liikidele eestikeelsed nimed.<ref name="ETBL" />
 
Ta on The Royal Australian Chem. Institute'i (aastast 1957), [[The Chemical Society]] (1963–83) ja [[Phytochemical Society of Europe]]'i (1983–92) liige.<ref name="ETBL" />
==Pere==
Tema isa oli [[Hugo Salasoo]]. Tema abikaasa on [[Evald Abram Jalak]]u tütar [[Tiiu Salasoo]].
 
Salasoo on pidanud ettekandeid Tallinnas ja Tartus. Ta on käsitlenud ka eesti keele võõrkeelena õppimise küsimusi ning osalenud algajaile keeleõppevahendite ([[helikassett]]ide) koostamisel.
==Teosed==
 
*Salasoo, Inno 1985. Rimuene in ''Epacridaceae'' and ''Ericaceae'': Existence of chemotypes? ''Australian Journal of Botany'' 33: 239–243.
==Muu looming==
*Salasoo, Inno, 1994. ''Viiskümmend aastat vastu tahtmist välismaal''. Tallinn: SE&JS. ISBN 9985-60-085-1.
Inno Salasoo on avaldanud mitu mälestusteraamatut{{lisa viide}} ja kirjutisi eestlastest Austraalias. Samuti on ta viisistanud u 20 soolo- ja koorilaulu.<ref name="ETBL" />
*Salasoo, Inno, 1995. ''Ajaratta vihin: laule ühele ja mitmele häälele''. Sydney: I. Salasoo. ISBN 0646236776. (Noodid.)
 
*Salasoo, Inno, 1998. ''Linad ja takud: dr. pharm. Hugo Salasoo elu ja töö 1901–1991''. [Eessõna: [[Vaike Hang]]]. Tartu: Vanemuise Seltsi Kirjastus. ISBN 9985-847-12-1.
==Tegevus Austraalia eestluses==
Salasoo on osalenud aktiivselt Austraalia eestlaste ühistegevuses ja organisatsioonides. Ta on olnud [[Eesti Üliõpilaskond Sydneys|Eesti Üliõpilaskonna Sydneys]] (EÜkS) esimees (1956–57) ja EÜkS-i ajakirja [[Mõttekriips (ajakiri)|Mõttekriips]] toimetaja (1957–58), [[EELK Sydney Jaani kogudus]]e juhatuse (1957–60) ja nõukogu liige (1963–66, 1981–), [[Austraalia Eesti Seltside Liit|Austraalia Eesti Seltside Liidu]] juhatuse liige (1970–72), Austraalia eestlaste nädalalehe [[Meie Kodu]] toimetuskolleegiumi liige (1970–81), [[Metsaülikool Austraalias|Metsaülikooli Austraalias]] asutaja ja juhataja (1971–).<ref name="ETBL" />
 
==Isiklikku==
Inno Salasoo on [[Hugo Salasoo]] poeg, [[Nony Salasoo]] vend<ref name="ETBL" /> ning [[Evald Abram Jalak]]u tütre{{lilsa viide}} [[Tiiu-Ann Salasoo]] abikaasa<ref name="ETBL" />.
 
==Teosid==
* Extractives of Australian timbers. // Aust. J. Chem. 19 (1966)
* The meditation of increased vascular permeability in inflammation: a long-acting permeability factor released by neutrophil leucocytes from inflammatory exudates in rabbits. // Pathol. 6 (1974)
* Rööpkanarbikulised (Epacridaceae). // Korporatsioon Fraternitas Liviensis 1918–1978. Oma Press Ltd, 1977
*Salasoo, Inno 1985. Rimuene in ''Epacridaceae'' and ''Ericaceae'': Existence of chemotypes? ''// Australian Journal of Botany'', 33: 239–243.
* The Baltic peoples in Australia: Lithuanians, Latvians, Estonians (kaasautorid B. ja A. Birškys, A. Putninš). Melbourne, 1986
* Epicuticular wax alkanes of Ericaceae and Empterum from alpine and sub-alpine heaths in Austria. // Plant Syst. Evol. 163 (1989)
*Salasoo, Inno, 1994. ''Viiskümmend aastat vastu tahtmist välismaal''. Tallinn: SE&JS. 1994, ISBN 9985-60-085-1.
*Salasoo, Inno, 1995. ''Ajaratta vihin: laule ühele ja mitmele häälele''. Sydney: I. Salasoo, 1995. ISBN 0646236776. (Noodid.)
*Salasoo, Inno, 1998. ''Linad ja takud: drDr. pharm. Hugo Salasoo elu ja töö 1901–1991''. [(Eessõna: [[Vaike Hang]]].) Tartu: Vanemuise Seltsi Kirjastus., 1998, ISBN 9985-847-12-1.
* Austraalia suurlinnade haljusest. // Linnade haljastused ja nende kaitse. Tartu, Tallinn, 2001
* Eesti diftongid inglise keele kõnelejatele. // TÜ eesti keele (võõrkeelena) õppetooli toimetised 3 (2004)
 
==Viited==
{{viited}}
 
==Kirjandus==
* Eesti entsüklopeedia, kd 14, lk 454
* Eesti teadlased väljaspool kodumaad: biograafiline teatmik = Estonian scholars and scientists abroad: biographical directory. Stockholm, 1984, lk 112
* Eesti Loodus (1999) 9, lk 371
 
{{ETBL}}
 
{{DEFAULTSORT:Salasoo, Inno}}
[[Kategooria:Eesti arhivaarid]]
[[Kategooria:Eesti botaanikud]]
[[Kategooria:Eesti heliloojad]]
[[Kategooria:Eesti keemikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1929]]
[[Kategooria:Eesti arhivaarid]]