Magnetoptiline ketas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 213.35.147.102 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Jaanus.kalde. |
|||
14. rida:
Magnet-optilised kirjutajad kontrollivad peale kirjutamise protsessi andmeid kettal, et vea puhul sellest kohe operatsiooni süsteemile teada anda. See tähendab, et kirjutamise protsess on koguni kolm korda aeglasem, kui lugemisel, kuid andmed nendel ketastel on äärmiselt usaldusväärsed.
Magnet-optiliste ketaste tehnoloogia hakkas hoogsalt arenema 1997.aasta sügisel, kui välja tuli Plasmon´s DW260 ketas. Selles oli kasutusel ''Light Intensity Modulated Direct OverWrite'' tehnoloogia. Tänu sellele oli ketta jõudlus märgatavalt suurem eelnevatest ketastest.
130 mm kettaid oli saada mahtudega 650MB kuni 9,2GB, kuigi see maht oli jagatud ketta kahele küljele ehk näiteks 2,6GB-se ketta puhul oli mõlema poole vormindatud suurus 1,2GB. 130 mm kettad kasutasid alati [[SCSI]] liidest. 90 mm kettad oli ühepoolsed ning neil puudus võimalus ümber pööramiseks. 90 mm kettaid oli saada SCSI, [[Paralleel-ATA|IDE (PATA)]] ja [[USB]] formaadina. Maht varieerus 128MB kuni 2,3GB-ni.
22. rida:
Arvuti nimega [[NeXT]] oli esimene, mis kasutas magnet-optilist ketast, kuid peagi pakkus [[Canon]] seda ka teistele klientidele.
[[Sony
[[Pinnacle Micro]] oli magnet-optiliste ketasti suurtootja. 3,5’’ kettaid oli mahus 128MB ja 230MB. 5,25’’ tootimises olnud kettad olid 650MB ja 1,3GB ([[Sierra]]), 2,6GB ([[Vertex]]) ja 4,6GB ([[Apex]]). Vertex ja Apex ei toetanud [[ISO]] standardit ning kasutasid omandiõigustega meediat. Pinnacle Micro on lõpetanud nende toodete tootmise.
| |||